Narvas elab lisaks lemmiktankile ka rida stabiilseid keeniusi. Näiteks kohaliku Maxima töötajad, kes keeldusid eemaldamast Georgi lindiga postkaarte. Juku-Kalle Raid räägib selle lindi ajaloost. "Koloraado mardika" lindi nimi tuleneb lindi sarnasusest koloraado elik kartulimardika mustoranžile värvusele.
Maxima Eesti töötajaskond on tihti absoluutselt umbkeelne, mis tähendab, et peale vene – elik nende arust ainsa kõlbuliku rahvastevahelise suhtlemise keele ei oska eelmainitud ühtegi muud keelt. Sealhulgas Eesti riigikeelt, mis imelikul kombel ei olegi vene keel. Niisiis ei imestaks ma üldse, kui lisaks Georgi lindiga postkaartidele, mis tuvastati Narva Kreenholmi Maximast, võiks mõnest Maximast leida ka Putini pildiga postkaarte. Küll aga paneb imestama meie riiklik suutmatus: Georgi lint on Eestis on sümbolina keelatud. Aga minu teada pole Maximale, kus algul keelduti kaarte ülbelt ära koristamast, keegi üldse mingit trahvi teinud.
Loeng Maxima professoritele
Kulla Maxima põmmpead ja teised putinistid! Georgi lindi ajalugu on märksa kirevam kui te arvata oskate. Peatume sellel siis põgusalt.
Pühale Georgile (ka Püha Jüri) pühendatud rüütliordud tekkisid juba esimeste ristisõdade käigus ning olid keskajal laialt levinud üle Euroopa. Venemaal võeti Georgi orden kasutusele Vene-Türgi sõdade ajal ning sellega autasustati türklaste vastu silma paistnud ohvitsere.
Keisrinna Katariina II näpunäidetel asutatud Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja ordeni deviis oli "Teenistuse ja vapruse eest!" Oranž ja must värv sümboliseerivad aga tuld ja püssirohtu.
Sealjuures – Georgi ordeniga autasustati ainult neid, kes paistsid mõnes lahingus eriliselt silma. Ordeniga autasustati ainult ohvitsere ning ainult sõjaliste teenete eest.
Seega on tänane koloraadomardika lintidega vehkiv seltskond samastanud end kangelaslike tsaariarmee ohvitseridega. Ilmselt teevad siis seda ka Maxima tädid.