E, 8.08.2022

Eesti Ämmaemandate Ühing: emad lõpetavad rinnaga toitmise liiga varakult pideva kriitika tõttu ühiskonnas

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Eesti Ämmaemandate Ühing: emad lõpetavad rinnaga toitmise liiga varakult pideva kriitika tõttu ühiskonnas
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 3
Rinnaga toitmine annab lapsele kõik vajaliku.
Rinnaga toitmine annab lapsele kõik vajaliku. Foto: Shutterstock

Suviti toimub palju rahvarohkeid avalikke üritusi ning seetõttu on sotsiaalmeedias suurenenud ka värskete emade kirumine. «Ma ei soovi kellegi paljaid rindu näha» või «Lapsi tuleks imetada avalikus kohas tualetis,» on sagedased laused, millega emad peavad pidevalt silmitsi seisma.

On juba tavaline, et peale mõnd avalikku üritust teeb keegi sotsiaalmeediasse postituse, kirudes emasid, kes on julgenud avalikult, teiste ees oma last rinnaga toita.

«Kas see on häbiasi avalikult last rinnaga imetada või kas ma peaksin terve rinnaga toitmise aja mitte väljas käima? Kas ma peaks suvel 45 kraadisesse autosse last imetama minema või kuhugi haisvasse tualettruumi? Kui ma pudelisse pumpan ja sealt annan, siis laps võib ju pärast rinnast keelduda,» uurib murelik ema beebide grupis.

Värsketele emadele mõeldud grupis arutavad naised, et annavad endast kõik, et mitte toita last rinnaga avalikus kohas. «Püüan lapse ära toita enne kui kuskile lähen ning planeerin oma aega söögiaegade järgi,» kirjutab neljakuuse lapse ema, et proovib omale võimalikult vähe tähelepanu tõmmata.

Emad räägivad, et väldivad avalikke kohti eelkõige pideva kriitika tõttu. Tihti räägitakse imetamisest kui häbiväärsest teost ning seda tegevat eelkõige need, kellel pole lapsi ega oska näha asja inimlikku poolt. «Oled ema, istu kodus!» on üks paljudest lausetest, millega värsketel emadel tuleb silmitsi seista.

Eesti Ämmaemadate Ühingu president Liis Raag on veidike nördinud, et tänapäeval tuleb endiselt tegeleda selle teemaga ja inimesi teadvustada, et imetamine on ühe pisikese beebi inimõigus ja normaalne elu osa.

On teada tuntud tõde, et esimesed kuus elukuud tuleks last kindlasti toita võimalusel vaid rinnapiimaga. Arstid soovitavad lastele rinda anda siiski kauem kui kuus kuud, lihtsalt siis võiks lapsele anda vaikselt juba ka püreesid jms.

«Rinnapiim on unikaalne ning sellest saab kätte kõik vajalikud toitained ja vedeliku, mida laps vajab. Rinnapiim kaitseb last nakkuste eest ning toetab tema seedesüsteemi arengut ja kasvamist, aga ka kiindumussuhte kujunemist kõige loomulikumal moel,» ütleb ITK Naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar haigla artiklis seoses alanud rahvusvahelise imetamisnädalaga.

Arusaare mõttekäiku toetab ka Raag, kelle sõnul on imetamine lapsele väga vajalik mitte ainult toidu saamise mõttes, vaid ka turvatunde tekkimise pärast. Raag ei leia, et värsked emad peaksid kodus istuma, vaid neil on igasugune õigus nautida tavapärast elu nagu seda oli enne sünnitust.

Ta tõi veel näite suveüritustest. «Nii nagu täiskasvanutelgi tekib palavaga suurem vedeliku tarbimise vajadus, tekib see ka imikutel. Kahjuks paljud mitte lapsevanemad ei tea, et väikestele lastele tavalist vett ei anta, vaid just ema rinnapiimast saavad nad vajaliku. See tähendab aga seda, et ema peab tihedamalt rinda andma.»

«Paljud emad lõpetavad rinnaga toitmise liiga vara ning seda just pideva kriitika tõttu ühiskonnas. Eestis pole küll antud uuringut läbi viidud, kuid välismaiste uuringute tulemusi vaadates on just see üks põhjusest, miks lõpetatakse.» räägib Raag kurbadest tulemustest, mida toob endaga kaasa ühiskonna surve.

Siiski on tal hea meel, et paljud restoranid on hakanud arvestama emadega, lisades tualettidesse beebide hügieeniks esmavajaliku- mähkimislaud, mähkmed, puhastuslapid jne. See panevat emasid tundma, et nad on kusagile oodatud ja sellest võiksid tema sõnul eeskuju võtta rohkem asutusi.

ITK on oma artiklis toonud välja ka väga huvitavad põhjused, miks rinnaga toitmine on vajalik nii emale kui ka lapsele ja sellel on tervise seisukohast mitmeid eeliseid:

Vähendab vaesust – see on kättesaadav kõigile ja aitab pere-eelarvest kokku hoida rinnapiimaasendajatele minevaid kulutusi.

Parandab toitainete kättesaadavust – rinnaga toitmine esimesel kuuel elukuul ja selle jätkamine kuni lapse kaheaastaseks saamiseni tagab lapsele kõik vajalikud toitained ja piisavalt energiat ning aitab ennetada nii ala- kui ka ületoitmist.

Parandab tervist – rinnaga toitmine parandab tervist ja toetab beebi arengut ning loob aluse paremaks terviseks tulevikus. Rinnaga toitmine panustab ema tervisesse nii lühi- kui ka pikaajaliselt.

Tugevdab õppimisvõimet – rinnaga toimine ja vanusele vastav kvaliteetne lisatoit panustavad oluliselt lapse vaimsesse ja kognitiivsesse arengusse ning seega ka õppimisvõimesse.

Panustab võrdõiguslikkusesse – rinnaga toitmine annab kõigile lastele võrdse stardi eluks. Imetamine on naiste pärusmaa, siin on oluline ühiskonna ja perekonna tugi ja soosiv suhtumine, et rinnaga toitmine ei tooks naistele probleeme. Emale võib see olla rahustav ja jõudu andev kogemus.

Beebi janukustutamine ja hügieen – rinnaga toitmine täidab lapse kogu toidu- ja joogivajaduse, isegi kuuma ilmaga. Rinnapiimaasendajaga toitmisel on oluline, et puhas vesi oleks alati kättesaadav, ja lahendada tuleb ka hügieenimured.

Vähendab energiatarbimise vajadust – rinnaga toitmisele kulub vähem energiat võrreldes rinnapiimaasendaja tootmiseks ja selle tarbimiseks kuluva energiaga. Rinnaga toitmisel on väiksem vajadus vee ja kütteenergia järele ka kodumajapidamises.

Edendab majanduskasvu ja tööhõivet – rinnaga toitvad emad, keda nende töökohad toetavad, on tööl produktiivsemad ja lojaalsemad. Rasedus- ja sünnituspuhkused ning toetused, samuti teised töökohal tehtavad soodustused loovad naistele võimaluse ühildada töö ja pereelu isegi siis, kui laps on alles väga väike.

Tugevdab ühiskonda – linnastumise tõttu on aeg ja ruum muutunud inimeste jaoks palju kallimaks. Tööandjad, perekonnad ja ühiskond saavad toetuse ja soosiva suhtumisega palju ära teha, et rinnaga toitvad emad töö ja pereelu ühildamisega paremini toime tuleksid. Lastesõimed töökohtade lähedal ja imetamispausid töö ajal, samuti ühiskondlikes hoonetes imetamisruumide olemasolu on aidanud olulisi muutusi kaasa tuua.

Vähendab ebavõrdsust – imetamise praktikad on maailmas erinevad. Ja isegi sellele vaatamata on oluline rinnaga toitmist edendada, eriti vähekindlustatud ühiskonnagruppides, sest see aitab vähendada ebavõrdust.

Muudab linnad ja asulad turvalisemaks ja jätkusuutlikumaks – kiire elutempoga linnades on oluline, et rinnaga toitvad emad ja nende lapsed tunneksid end avalikus ruumis hästi ja turvaliselt. Kui peaks juhtuma õnnetusi või humanitaarkriise, on kõige suuremad kannatajad just emad lastega ja rasedad, kes olukorra puhkedes vajavad eriti suurt tuge.

Tagab jätkusuutliku tarbimise – rinnaga toitmine on tervislikum, mittesaastavam, vähemkulutav ja loomulikum valik.

Võitleb kliimamuutuste vastu – rinnaga toitmine tekitab vähem prügi kui rinnapiimaasendaja tarbimine. Tööstuslik rinnapiimaasendaja tootmine ja transport tehasest lõpptarbijateni võib olla pikk ning tekitada jäätmeid meredes ja mõjutada elu veekogudes. Rinnapiimaasendaja tooraine tuleb piimatööstusest, mis tarbib loodusressursse ja tekitab süsinikuheidet.

Märksõnad
Tagasi üles