R, 9.12.2022

Eesti peredel tuleb energiakulude tõttu vahetada elukohta, et rahaliselt hakkama saada

Soome väljaanne: Eesti valitsuse plaan on vastuolus konkurentsiseadusega!
Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Eesti peredel tuleb energiakulude tõttu vahetada elukohta, et rahaliselt hakkama saada
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Elekter. Foto on illustreeriv.
Elekter. Foto on illustreeriv. Foto: ROMAIN DOUCELIN

Eestis kallineb peaaegu kõik, kuid enim paneb tarbijaid muretsema elektri- ja küttekulude suur tõus. Tartu pere räägib väljaandele Helsingin Sanomat sellest, kuidas nemad oma perega on teinud teadlikke valikuid, et rahaliselt paremini hakkama saada.

Eestis elavatel inimestel tuleb vaikselt mõelda juba sellele, kuhu nad saavad endale lubada elamist, et tulla ots otsaga kokku ja ellu jääda. Eelkõige mõeldakse hetkel aga energiakulude säästmisele.

Tarbijahinnad tõusid Eestis juulis mullusega võrreldes 22,7 protsenti, teatab Euroopa statistikakeskus Eurostat. Inflatsioonimäär on meil euroala kiireim, sest keskmine tõus euroalal on vaid 8,9 protsenti.

Inflatsiooni seletatakse eelkõige energia kallinemisega. Eurostati andmetel kerkis energia hind Eestis aastatagusega võrreldes lausa 89 protsenti. Soomes oli energiainflatsioon samal ajal aga vaid 40 protsendi ringis.

Kallis energia on kõvasti hakanud mõjuma eestlaste rahakotile. Eesti statistikaameti andmetel kasvasid eluasemega seotud kulud juunis aastataguse olukorraga võrreldes 64 protsenti, palgad pole sellele tõusule aga grammigi järele jõudnud.

Kadri Org-Lilleväli ja Uku Lilleväli olid mullu kevadel otsimas omale uut eluaset Tartus, sest perre olid sündimas kaksikud, kes tänaseks on juba kahekuused ning nimeks neil Neeva ja Niilus.

Talvel käisid nad maagaasiga köetavat viietoalist ridaelamut uudistamas, kuid samal ajal oli juba kuulda tuttavate käest, et gaasikütte arved on hiiglaslikeks muutumas. Abielupaar arvutas, et ridaelamu gaasiga kütmine oleks maksma läinud 370 euro ringis kuus. Praeguste maagaasihindade juures oleks summa juba üle 500 euro.

«Energiahinnad panid meid mõtlema, kui suurt korterit me tegelikult vajame. Jõudsime järeldusele, et lapsed ei vaja omale eraldi tuba mitmeid aastaid,» räägib Org-Lilleväli.

Paar läks elama kahetoalisesse kaugküttega korterisse. Neil on börsi elektrileping, mille arve oli juunis 35 eurot. Lisaks on kommunaalkulud 130 eurot, mis katab muuhulgas üldkasutatavate ruumide koristamise ja korrashoiu.

Ekspertidena töötav paar ütleb, et soovib energiat säästlikult kasutada. Selle üle, kas pere sissetulekust jätkub järgmise talve kütteks ja elektriks, nad aga ei muretse. Madalapalgalistel aladel töötavate inimeste igapäevaelu mõjutavad energiahinnad aga eriti tugevalt.

Põhjuseid, miks elektri tarbijahind Eestis juunis aastatagusega võrreldes kuni 130 protsenti tõusis, on mitu. Elektrilepingud, kus arve on seotud tunnihinnaga, on riigis väga levinud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaüksuse asekantsler Timo Tatar hindab, et veel paar aastat tagasi oli umbes pooltel Eesti tarbijatel börsi põhine elektrileping. Soomes oli 2020. aastal börsielektrileping vaid umbes kaheksal protsendil tarbijatest.

«Eestlased nautisid madalaid börsihindu aastaid ja harjusid sellega. Nüüd vahetavad tarbijad lepinguid fikseeritud hinnaga lepingute vastu,» räägib Tatar. Riikides, kus fikseeritud hinnaga elektrilepingud on levinud, võib Tatari sõnul hinnahüpe alles ees olla.

Ka börsielekter ise on viimastel kuudel olnud Eestis kallim kui Soomes. Juulis olid Nord Pooli börsielektrihinnad Eestis keskmiselt 23 senti kilovatt-tunni eest, Soomes oli vastav hind 18 senti. Börsielekter maksab teisipäeval Eestis keskmiselt 38,2 senti kilovatt-tund, Soomes 19,2 senti.

Kiiresti tõusvad hinnad ja kallis energia distsiplineerivad eestlasi keskmiselt karmimalt kui soomlasi. Eestis oli 2021. aastal Eurostati andmetel mediaansissetulek umbes 12 620 eurot, Soomes oli vastav tulu aga 25 460 eurot.

Soomes on elektri tootmisviisid Eestiga võrreldes mitmekesisemad, mistõttu kajastuvad ühe tootmisviisi kõikumised tarbijahinnas aeglasemalt. Elektri tootmine Balti riikides sõltub aga endiselt tugevalt fossiilsetest allikatest, nagu põlevkivi, maagaas ja nafta.

Kodumaine põlevkivi on praegu Eesti jaoks suhteliselt odav energiatooraine, kuid maagaasi hind on pärast sõda Euroopa gaasituru sassi löönud ja drastiliselt lakke tõusnud. Kuigi Eesti ei sõltu Euroopa standardite järgi eriti maagaasist, on riigi elektriturg tihedalt integreeritud Läti ja Leeduga, kus elektrit toodetakse just maagaasielektrijaamades.

Lilleväli esitles ajakirjanikule veebilehte, kus pere saab jälgida Eesti aktsiaelektri tunnihinda koos käibemaksuga. Kasutaja saab valida, mitmeks tunniks ta elektrit vajab ning sait arvutab välja ajaakna järgmiseks päevaks, millal see võimalikult odav on.

Org-Lilleväli ütleb, et peseb end sageli öösiti, sest tal tuleb nagunii üles tõusta, et oma kahekuuste kaksikute eest hoolitseda. Lilleväli seevastu võib pudru keetmisega oodata, kuni hommikune tunnihind langema hakkab.

Lilleväli vanemad on paarile ostnud pistikusse torgatava taimeri, millega saab palju tarbivat elektriseadet kindlal ajal sisse või välja lülitada.

Ka Lilleväli vanemad vähendavad elektritarbimist nendel tundidel miinimumini, mil see on kallis. Vanemad on parandanud lisaks ka oma kodu soojustust, et tuleval talvel soojust raisku ei läheks.

Org-Lilleväli soovib lisaks kulude ohjeldamisele igapäevaelus püüelda lisaks ka keskkonnasõbralikkuse poole. Neevale ja Niilusele ostetud mähkmed, riided ja vankrid on ostetud kasutatuna.

Eelmisel talvel elas Org-Lilleväli Tallinnas majas, mille küttearve jagunes kõigi selles asuvate korterite vahel võrdselt. Süsteem ei julgustanud elanikke oma energiakasutust jälgima ega reguleerima.

Perele meeldib, et uues korteris saab oma tegevusega oma energiaarvet mõjutada. Tarbimisharjumuste kohandamisel on aga kulutustele piiratud mõju. Kodu tuleb hoida soojas, ükskõik mis see ka ei maksaks.

«Tuleval talvel võiksime kindlasti toatemperatuuri madalamana hoida ja riideid rohkem selga panna, aga laste pärast me seda teha ei taha,» ütleb Org-Lilleväli.

Eesti sai juulis uue valitsuse ja selle moodustanud erakonnad pidasid pikalt läbirääkimisi energiapaketi üle, millega tahetakse tuleval kütteperioodil kodanike kulutusi koomale tõmmata.

Plaan, mille kohaselt on riigi suurim elektritootja, riigile kuuluv Eesti Energia, kohustatud müüma kodumajapidamistele reguleeritud hinnaga elektrit. Valitsuse eesmärk on, et tarbijad saaksid osta elektrit fikseeritud hinnaga umbes 12 senti kilovatt-tunni eest.

Eestlased võiksid plaani järgi oma senise tähtajalise elektrilepingu lõpetada ilma sunnirahata, et saada riigi elektripaketi klientideks. Kuigi poliitiline tahe on välja kujunenud, tuleb veel lahendada asja juriidiline pool.

Plaani elluviimiseks on vaja uusi õigusakte, mille peab heaks kiitma riigi parlament. Samuti peab konkurentsiamet kvalifitseerima planeeringu ja hinna, mida riik soovib tarbijale tagada.

Elektrifirmad on kritiseerinud valitsust selle eest, et pakett ei saa olla fikseeritud hinnaga vaba konkurentsi turul. Valitsus seevastu on kinnitanud, et hinnaregulatsiooni rakendatakse viisil, mis võimaldab elektriettevõttele mõistlikku kasumimarginaali.

Seaduse ettevalmistamine on kiireloomuline, kuna valitsus soovib, et korraldus jõustuks juba oktoobri algusest, seega on ametnikel ettepaneku kirjutamiseks aega vaid paar nädalat.

Seega on praegu selgusetu, kas riigi planeeritud fikseeritud hinnaga elekter on tulemas, kui kallis see lõppkokkuvõttes tuleb ja kas selle hind oleks ikka turupõhistest lepingutest soodsam.

Isamaa minister Kristjan Järvan nentis intervjuus ERR-ile, et tarbijal on juba praegu võimalik saada fikseeritud hinnaga elektrileping, mille hind on sama, mis valitsuse plaanis.

Eesti tarbija peab elektrilepingut valides kaaluma mitme ebakindla valiku vahel. Neil, kel on võimalus enda elektrikasutust tähelepanelikult jälgida, võib börsihinnaga elekter muutuda järjest odavamaks, kuigi talviseid hindu on raske ennustada.

Valitsus on lubanud oktoobrist märtsini kestval kütteperioodil tarbijale hüvitada viis senti iga kilovatt-tunni eest, sõltumata majapidamise elektrilepingu vormist.

Samuti kompenseeritakse kodude kütmiseks kasutatava maagaasi ja kaugkütte hinnad. Mõlema energialiigi puhul maksab riik 80 protsenti hinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunni eest.

Eelseisva kütteperioodi plaan läheb riigile hinnanguliselt maksma ligikaudu 300 miljonit eurot.

Märksõnad
Tagasi üles