Peterburist Soome sõitnud Ksenia mõistab, miks venelaste reisimist piiratakse

Venemaa pass. Foto: Shutterstock

Viimati 2019. aastal välismaale reisinud Peterburist pärit Ksenia on sõjavastane ning räägib avameelselt, kuidas ta kartis piiri ületada ning kattis uue värviga isegi oma küüned, millel enne olid Ukraina lipuvärvidega südamed peal.

23-aastane venelanna Ksenia sõitis esmaspäeva varahommikul bussiga Peterburist Soome. Helsingist jätkuvat reis kolmapäeval otselennuga Montenegrosse. Seal elavad tema kallid vanemad, kellega Ksenia kohtus viimati 2019. aasta sügisel. See oli ka viimane kord, kui ta välismaal reisis.

«Imelik on reisida keset sõda ja teatud mõttes ka pandeemiat. Imelik tunne on raisata raha piletitele ja olla kuskil mujal kui kodus. Aga tore on ka reisida,» kirjeldab Ksenia oma esmaspäevast meeleolu Helsingis.

Ka Ksenia elas kunagi mõnda aega Montenegros, kuid 2016. aastal otsustas Peterburi tagasi minna. Tegelikult on ta elanud mitmes erinevas riigis, mistõttu on ta harjunud, et oma vanemaid näeb ta ülimalt harva.

Koroona tegi aga seekordse pausi eriti pikaks ning sellele lisandus sõda Ukrainas.

«Ootan väga oma vanematega kohtumist. Tõenäoliselt mängime lauamänge ja võib-olla reisime kuhugi,» lisab Ksenia.

Montenegros pole tal plaanis kaua olla ning sealt võtab ta ette teekonna Berliini, kus elab tema vend nelja pojaga. Kui vend on ära nähtud, plaanib ta läbi Tallinna bussiga tagasi Peterburi sõita.

Helsingin Sanomat vahendab, et viimasel ajal on Soomes arutelud selle üle, kas Soome peaks lõpetama turistiviisade väljastamise venelastele, sest peaaegu kõik Venemaa naaberriigid on seda juba teinud.

Ksenia viisa kehtib järgmise aastani. Ta mõistab, miks venelaste reisimist nüüd piiratakse.

«Kui tahad näiteks Eestisse minna, aga ei saa, peaks reisisoovija vähemalt mõtlema, miks tema ligipääs on piiratud. Võib-olla võib see mõtteviisi kunagi veidi muuta,» loodab Ksenia, et ka teised mõistavad olukorda. Samas pole ta väga kindel, kas piirangute tagajärjed on lõpuks pigem head või halvad.

«Ma ei tea, kas teised riigid peaksid meid karistama sellega, et nad meid sinna ei luba. Sõja vastu seisvatel inimestel võib nüüd olla raskusi Venemaalt lahkumisega ja turvalisse kohta jõudmisega, kus nad ei pea vahistamist kartma,» lisab Ksenia

Ksenia kardab aga ka Venemaal olla. Paar päeva enne reisi maalis ta Ukraina lipuvärvides küünelakiga küüntele südame, sest soovis reisil näidata, et on sõja vastu. Siiski otsustas ta selle enne piiriületust katta erinevate värvidega. Ta kartis, et Venemaa piirivõimud ei lase teda südame pärast üle piiri. «Meie hirm on arenenud sellisele tasemele.»

Ka noore naise vanemad on hirmul, mistõttu ta otsustaski reisi ette võtta. «Mu ema soovis, et reisiksin võimalikult kiiresti Montenegrosse, sest ta kardab, et see võib olla meie viimane võimalus kohtuda. Ta arvab, et Venemaa suletakse varsti igaveseks,» ei pruugi sõja tagajärjed nende arvates just kõige meeldivamad olla.

Ksenia sõnul on paljud tema sõbrad juba Venemaalt mujale kolinud. Siiski tahab tema jääda. «Ma tahan tunda end koduselt ja ma tunnen seda ainult Peterburis. Lisaks tahan, et head inimesed jääksid Venemaale,» loodab ta, et piirid jäävad siiski avatuks.