/nginx/o/2012/03/01/992164t1h4d47.jpg)
Teadlaste sõnul toitusid juura ajastu kirbud sulgedega hiidsisalike verest.
Juura ajastu kirbud imesid hiidsisalike verd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiinast leiti mitmeid eelajaloolise kirbu fossiile, edastab Discovery News.
Suurima emase fossiil oli 20,6 millimeetrit pikk, suurim isane aga 14,7 millimeetrit.
Kuigi need kirbud olid tänapäeva kirpudest märgatavalt suuremad, puudusid neil hüppamist hõlbustavad tagajalad.
Sise-Mongooliast leitud kirbufossiilid pärinevad juura ajastu keskperioodist, mis oli 165 miljonit aastat tagasi.
Hiina Liaoningi provintsist leiti ka 40 miljoni aasta võrra nooremaid kirbujäänuseid. Need kirbud elasid hilisel kriidiajastul.
Kirbud imesid oma ohvrite verd tugeva ja pika suuosa abil. Nad haakusid oma peremeeslooma külge pikaks ajaks.
Teadlastel kerkis esile küsimus, et kuna juura ja kriidi ajastul oli imetajaid väga vähe, siis milliste loomade verest nad toitusid.
Tänapäeval leidub kirpe nii karvaga kaetud loomadel kui sulgedega kaetud lindudel.
Pakuti välja, et need iidsed kirbud toitusid sulgedega hiidsislike verest. Hiinast on leitud üsna palju sulgedega hiidsisalike fossiile.
«Varajased imetajaid olid väikesed loomad. Selle tõttu võisid kirbud eelistada märgatavalt suuremaid sulelisi hiidsisalikke. Mesosoikumi lõpul muutusid imetajad suuremaks, kuid kirbud väiksemaks,» selgitas Pariisi loodusmuuseumi juhtivteadlane Andre Nel.