Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

OHHOO! Arizona mees kasvatas oma juuksed pikaks üllal eesmärgil

Copy

USA-s Arizonas elav mees kasvatas kaks aastat oma juukseid, et aidata ajukasvajaga võitleval emal saada võimalikult loomulikuna näiv parukas. 

Ameerika Ühendriikide edelaosas asuvas Arizona osariigis elav Melanie Shaha on oma poja üle ülimalt uhke, kuna poeg aitas tal saada uued juuksed. Ema on pojale väga tänulik. 

Melanie Shaha kaotas oma juuksed 2018. aastal pärast keemiaravi, mida ta sai kolmandat korda esineva healoomulise kasvaja raviks. Melanie poeg Matt (27), kelle juuksed on värvitoonilt ja tekstuurilt oma ema juustega väga sarnased, kasvatas järgmised kaks ja pool aastat oma juukseid, et need kasvaksid paruka tegemise jaoks piisavalt pikaks.

«Kui sul pole juukseid, paistad sa igal pool silma nagu must lammas ja inimesed ütlevad sulle asju, mis teevad haiget. Lepin sellega, et olen haige, aga ma ei taha välja näha haigena. Tahan sulanduda teiste hulka ja mitte silma torgata,» rääkis Melanie väljaandele People

Ühel 2018. aasta päeval, kui ema ja poeg koos lõunat sõid, tegi Matt naljatlevalt ettepaneku, et miks ta ise ei võiks kasvatada juuksed nii pikaks, et saaks teha ema jaoks sobiva paruka.  

Kui juuksed olid 30,5 sentimeetrit pikad, lõikas Matt juuksed maha. «Olime nii elevil ja kiljusime, kui juukseid lõigati,» meenutab Melanie.

Matt maksis 2000 dollarit ühele California parukategijale, et ta valmistaks käsitsi paruka. Tulemusega jäid rahule mõlemad pooled. Paruka teinud firma jagas oma sotsiaalmeedias rõõmusõnumit õnnestunud parukast avaldades, et parukas põimisid nad kunstjuuksed kokku päris juustega ning tulemus jäi suurepärane. 

   

«Olen kaotanud oma kulmud, ripsmed ja juuksed. On ülimalt suur kingitus näha taas normaalne välja ning käia ringi nii, et ma ei torka kuidagi eriliselt silma,» ütles Melanie, kes oma parukat väga armastab. «Värvitoon on imetlusväärne ja lasime soengut ka juuksuril kohendada,» avaldas naine. Ka Matt arvab, et emale sobib parukas suurepäraselt.  

Tagasi üles