L, 28.01.2023

KURVA LÕPUGA LUGU ⟩ Soome naine räägib avameelselt sellest, kuidas tema 10-aastane poeg kuumas autos suri

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Soome naine räägib avameelselt sellest, kuidas tema 10-aastane poeg kuumas autos suri
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kuumadel ilmadel muutub päikese käes parkiv auto saunaks, mis on nii loomadele kui ka inimestele eluohtlik. Pilt on illustreeriv!
Kuumadel ilmadel muutub päikese käes parkiv auto saunaks, mis on nii loomadele kui ka inimestele eluohtlik. Pilt on illustreeriv! Foto: Mart Rauba

4.juulil leiti Soomes Kontiolahtis 10-aastane poiss koduhoovi parklas seisnud kuumast autost magamast, mis sai talle aga saatuslikuks. Ema: «Tunnen end igavesti süüdi!»

Esmaspäev, 4. juuli oli Soomes kuum päikesepaisteline päev. Kontiolahtis oli temperatuur tõusnud juba enne keskpäeva +31 kraadini. Päikese käes oli veel palavam, rääkimata parkivatest autodest.

Veidi enne lõunat suundus pereema Katri koos abikaasaga tööle, 10-aastane Jered aga jäi koju. Neil oli plaan õhtul koos midagi toredat teha. Siinkohal tasub mainida, et Jerel oli diagnoositud ADHD, mis tähendas seda, et ta mõistis ja mäletas asju veidike teistmoodi kui tavalised lapsed. Ta oli eriline!

Poole ühe paiku helistas poeg emale ning andis teada, et läheb välja ning jätab oma telefoni koju laadima. Hiljem saatis Jere emale ka häälsõnumi uurimaks, kuhu isa küll koduvõtmed oli pannud.

Majavõtit hoiti alati tagahoovis kindlas kohas peidus. Poiss sai emalt vastuse ja saatis pöidla. Ema kirjutas ka Jerele, et maja ukse võib lukust lahti jätta, et laps saaks kindlasti tagasi sisse.

Pärastlõunal põrkas Jere külavahel kokku ka oma õega, kellelt lunis raha, et omale vett osta. Ta soovis kahte pudelit vett, millest ühe plaanis ära juua ja teise omale pähe valada. «Need tühjad veepudelid olid ukse ees, kui töölt tulin,» räägib ema.

Ema naasis töölt koju umbes kella kolme paiku ning märkas kohe, et Jere pole kodus, kuna välisuks oli lukustatud.

«Sain aru, et ta oli unustanud ukseluku lahtisesse asendisse panna ja ta vist ei mäletanud enam, kus on koduvõtmed. Ja tal polnud telefoni, et selle kohta uuesti küsida,» oli ema kohe mures ja kutsus ülejäänud pere ja sõbrad appi last otsima.

«Emana sattusin kohe paanikasse. Naabrid kuulsid, kuidas ma õues poisi järele kõva häälega karjusin,» olid Katri sõnul ka naabrid appi tõtanud.

Jeret otsiti nii külavahelt kui ka rannast. Küsitleti ka sõpru, kuniks paluti juba politsei abi. «Üks patrull tuli kiirelt meie juurde ja teine ​​patrull otsis külast Jeret,» räägib ema.

Pere hoovis parkis sellel päeval kaks autot, millest kontrolliti miskipärast vaid kaht. Keegi otsijatest ei taibanud vaadata kolmandasse, sest eeldati, et tegemist on autoga millega pereema koju tuli. Kahjuks olid eeldused valed.

Kui ema koos läbiotsimisseltskonnaga peale neljandat tiiru külavahelt koju tagasi naasis, eeldas temagi, et politsei on kõik autod üle kontrollinud.

Ükshetk seisnud politseinik auto kõrval, millest polnud keegi last otsinud. Sel autol olid toonitud klaasid, mistõttu esmapilgul sinna sisse koheselt ei nähtud. Ühtäkki hakanud politseinik auto sisemust lähemalt uurima ning leidis sealt kaduma läinud Jere.

« Ma mäletan seda hetke täiesti selgelt. Politseinik pööras pea minu poole ja ütles, et seal see poiss on,» räägib Katri.

Laps oli autost välja tõmmates teadvuseta ja sinakas. «Mu mees ütles kohe, et viiksin Jere külma duši alla. Autos oli päris palav. Vannitasime poissi duši all ja kiirabi püüdis teda elustada. Aeg tundus igavikuna. Ma lihtsalt lootsin, et Jere ärkab,» lisab ema.

Kahjuks ei aidanud ükski jõupingutus, sest Jere oli tegelikult surnud juba autos.

Seda, miks poiss autosse magama läks ei tea keegi. Teadaolevalt tekitab kuumarabandussegast olekut. Ema usub, et Jerel oli kuumarabanduse sümptomid juba külavahel ringi joostes ning koju jõudes oli ta juba nii segaduses, et unustas ära, kuidas tuppa saada.

«Ta pidi olema millegi peale ärritunud, et autosse ronis ja enda järelt uksed sulges,» mõtiskleb ema.

«Emana süüdistan ennast selles, et ma nädalavahetusel autouksi ei lukustanud. Kui uksed oleksid lukus olnud, poleks poiss autosse pääsenud. Ütlesin ka politseile, et mul on emana selle pärast igavene süütunne,» kirjeldab ta oma emotsioone.

Kahjuks on sellistel puhkudel süütunne asjaoludega kaasas käiv, vahendab MTV uudised.

Märksõnad
Tagasi üles