VIDEO ⟩ Maraton sündis professionaalsest ultrajooksust, millega on seotud mõiste «paanika»

Vana-Kreeka joogianum, millel on kujutatud jooksjaid. See kingiti 1896 Ateenas esimesele tänapäevaste olümpiamängude maratonivõitjale kreeklasele Spyros Louisile. Praegu on anum Ateenas rahvusmuuseumis Foto: AP Photo/Petros Giannakouris/Scanpix

Maailma parimad maratonijooksjad võistlesid 17. ja 18. juulil USA-s Oregonis Eugene'is kergejõustiku maailmameistrivõistlustel.

Kui aga minna sajandeid tagasi maratonijooksu juurte juurde, siis esimene maraton oli praegusest kümme korda pikem ja jooksja oli professionaal, mitte tavaline sõdalane. Selles jooksus sündis ka mõiste «paanika».

Jooksu kangelane oli Vana-Kreeka Ateena sõdur-sõnumitooja nimega Pheidippides (mõnes allikas Philippides), kes legendi kohaselt saadeti 490. aastal eKr lahingupaigast Ateenasse rõõmusõnumeid viima, kirjutab hs.fi.

Ateena ja Plataia linnriikide ühendväed olid Atika rannikul Maratoni lahingus alistanud Pärsia kuninga Dareios I Suure (549–485 eKr) kardetud armee. Pärslasi oli märgatavalt rohkem kui kreeklasi, kes aga olid kavalad, valides lahingukohaks soise ja mägise maastiku, mida nad tundsid nagu oma viit sõrme ja mis aitas neile võidu tuua.