:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
/nginx/o/2022/03/25/14445319t1hfb98.jpg)
Kulturist Marek Kalmus jagab sotsiaalmeedias videot ärritavast vaatepildist, kus kõnniteel seisvad tõukerattad takistavad teel liikuvaid jalakäijaid. Kalmus tunneb muret tõukerataste populaarsuse pärast, kuna paljudel inimestel oleks hädasti vaja ennast rohkem liigutada, mitte tõukerattal liuelda. Mees avaldab Elu24-le, mida saaks teha, et noored rohkem liiguksid.
Marek Kalmus (51) jagab Facebookis videot Sikupilli Prisma juures parkivatest Tuule tõukeratastest. «Sportlaste sõidukid on kõnnitee peal seina ääres rivis. Siit vahelt peab siis nüüd kõndima,» ütleb mees, osutades kitsale ribale kõnniteel. «See on väga õige koht nende aparaatide jaoks,» sõnab Kalmus irooniliselt ning lisab, et ta hea meelega kaotaks rattad sealt ära.
Postitatud video juures ütleb spordimees, et praeguseks on 60 protsenti rahvastikust ülekaalulised, kuid tõukerattaid vedeleb linnas igal pool ning nende kasutamist propageeritakse. «Ausalt, inimesed. Käige jala,» soovitab Kalmus.
:format(webp)/nginx/o/2022/07/20/14707916t1he619.jpg)
Kulturist räägib Elu24-le, et tal ei ole põhimõtteliselt tõukerataste vastu midagi, kuid neid tuleks parkida nii, et rattad jalakäijaid ei segaks. «Teenusepakkuja jaoks on see mugav küll, et inimene komistab ratastele otsa ja võtabki ratta,» ütleb Kalmus.
Samuti oleks oluline pöörata riiklikult tähelepanu liikumisele ja toitumisele, mille tähtsust on seni alahinnatud. «Inimeste arusaama liikumisest ja toitumisest tuleks muuta,» ütleb Kalmus. «Mis nendest noortest saab, kes pidevalt lasevad ennast mootoril vedada? Neil puudub ka tulevikus igasugune harjumus ennast piisavalt liigutada,» on mees mures.
Pöördusime kommentaari saamiseks ka Tuul Mobility OÜ poole, kes Tuule tõukerattaid haldab, kuid pole neilt veel vastust saanud.
Päris ratas on parem
Kalmuse postituse all käib elav arutelu. Osa kommenteerijaid väljendavad arvamust, et kindlasti on õigem ja turvalisem sõita päris rattaga. Jana ütleb: «Mul on päris tõukeratas ja päris jalgratas. Tõukeka kohta teevad paljud suured silmad, et miks mul elektritõuksi pole? No vot ei taha.» Rän lisab, et elektritõuksid on ohtlikud. «Isiklikult mulle on kaks korda nii-öelda sisse sõidetud, päris valus oli,» avaldab ta. Ka Kristil on meenutada üks valus kogemus: «Kui aus olla, siis sellega kukub mis kole. Saab hea matsu, eriti kui koer ette jookseb. Olen kogenud kukkumist kiiruse pealt 30 km/h. Annab tunda kaks aastat hiljem.»
Meelis aga avaldab, et karm on vaadata, kuidas ülekaalulised lapsed, kes väga liikumist vajaksid, elektritõuksidega mööda linna vuhisevad. «Kus on nende vanemad?» Ka Annika küsib, milleks üldse lastele elektritõukerattaid osta. «Lapsed peavad saama ringi möllata korralikult, mitte rattal seisma,» ütleb ta.
/nginx/o/2022/06/17/14632800t1h0423.jpg)
Kuidas noori rohkem liikuma saada?
Paljudele lastele meeldib lihtsalt arvutis või telefonis istuda ning seetõttu liiguvad nad liiga vähe. «Eerika Salumäe üritas seda asja riigikogus ette võtta, Erki Nool üritas ka. See peaks olema riiklikul tasandil programm vähemalt 30 aastaks alates lasteaedadest ja koolidest. Esimene asi – tuleb paika panna toitumine,» ütleb Kalmus. «Palju räägitakse liikumisest, mis tõesti jääb järjest vähemaks, aga toitumisest saab asi alguse. Kelle jaoks te paremat tulevikku ehitate, kui enda rahvas jääb haigeks? Kas muulaste jaoks siis ehitame ilusat ja paremat Eestit?» küsib Kalmus riigimeestelt.
«Tervislikust toidust räägitakse küll palju, kuid mis see tervislik toit on? See ei tähenda üksnes seda, et tuleb rohkem aedvilju süüa. Tasakaalustatud toitumine on tervislik toitumine, kus valgud, rasvad ja süsivesikud on õiges vahekorras. Mitte lihtsalt see, et sööme rohkem aedvilju,» räägib Kalmus ning ütleb, et koolides peaks olema toitumisõpetus, sest toitumisele pööratakse liiga vähe tähelepanu.
/nginx/o/2020/08/29/13306929t1h507b.jpg)
Väga oluline oleks ka organiseeritud sporditegevuse taaselustamine. Kalmus toob puudusena välja selle, et sporditegemine on koondunud spordiklubidesse, kus see on tasuline. «Laste sporti tuleks soodustada riiklikul tasandil. Et ka need lapsed, kelle vanemad trenni eest maksta ei suuda, saaksid trennis käia. Riik peaks spordikoole doteerima,» räägib Kalmus Elu24-le. «Muidu ei hakka inimene liikuma, kui lapsena seda harjumust ei teki.»