N, 2.02.2023

HAIGLA APSAKAS? ⟩ Koroonahaigega ühte palatisse paigutatud tartlane: valvearst käis ja pakkus kompromissi

Lisatud haigla kommentaar
Triin Roos
, Ajakirjanik
Koroonahaigega ühte palatisse paigutatud tartlane: valvearst käis ja pakkus kompromissi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Maarjamõisa haigla erakorralise meditsiini osakond. Foto on illustreeriv.
Maarjamõisa haigla erakorralise meditsiini osakond. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Peavaluhoogudega haiglasse sattunud Ingvarit tabas pühapäeva hommikul ehmatus, kui selgus, et tema palatisse eelmisel õhtul toodud mees on koroonahaige. Haigla vea tõttu peab nüüd ka Ingvar haiglasse karantiini jääma või sealt lahkudes lükkama edasi homseks kokku lepitud uuringud.  

Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogia osakonnas viibiv Ingvar (43) pöördus Elu24 poole murega. «Juhtus nii, et EMO tegi vea ja saatis koroonahaige patsiendi minu palatisse,» ütleb mees, kes viibib haiglas suurte peavalude tõttu.

«Valvearst käis ja pakkus kompromissi. Ta ütles, et pean olema karantiinis kuni 23. juulini. Karantiin tähendab, et istun üksi palatis ja keegi vaatamas käia ei saa. Ise ka palatist lahkuda ei tohi. Ei või õue minna. Ühesõnaga, oleksin nagu vanglas,» räägib mees Elu24-le, tõdedes, et sellise variandiga ta nõus olla ei saa. «Teine variant, mida arst pakkus, on aga see, et nad kirjutavad mind kohe haiglast välja ja esmaspäevaks planeeritud uuringud lükkuvad edasi. Arst ütles, et peaksin valima ühe nendest lahendustest, kuid mulle ei sobi kumbki variant,» sõnab Ingvar, kes soovib, et tal oleks haiglasse jäädes võimalus kohtuda õues oma elukaaslasega.

Maarjamõisa haigla. Foto on illustreeriv.
Maarjamõisa haigla. Foto on illustreeriv. Foto: Laila Kaasik

«Mulle sobib nii, et saame haigla juures õues kokku naisega. Kanname mõlemad maski,» ütleb Ingvar ning lisab, et kui ta praegu keset ravi haiglast lahkuks, võib tervis järsult halveneda.

«Miks ma peaks oma inimõigusi piirama ja olema vangistatud?» küsib ta.

Koroonahaige mees otsustas minna koju

Ingvari kõrvalvoodis lamavale koroonat põdevale 48-aastasele Jürile esitati samasugune valikuvõimalus. Mees kas jääb haiglasse ja püsib seitse päeva vaid oma palatis ilma võimaluseta sealt hetkekski lahkuda või läheb koju. «Tema otsustas koju minna, kuigi tal 40 palavik,» ütleb Ingvar ning tema sõnu kinnitab ka mees ise. «Sama ravi saan jätkata kodus. Lähen koju, kus saan vähemalt ringi liikuda ja aias õues olla. Palatis istuda ma küll ei kavatse,» selgitab Jüri Elu24-le.     

Ingvar ütleb, et ei näe põhjust, miks ta ei võiks korraks palatist lahkuda, et minna kohvikusse midagi ostma või naisega kohtuma. 

Peavalud on põhjustatud puugist?

Ingvar räägib, et peavaluhood algasid tal kaks nädalat tagasi. «Eelmisel laupäeval käisin EMOs. Siis taheti haiglasse sisse kirjutada, kuid kanüülide all olles läks peavalu paremaks ja haiglasse ma ei jäänud. Läksin esmaspäeval tööle, kuid seal tuli nii suur peavalu, et pisarad olid silmis. Ma ei saanud enam mitte midagi aru, mis mu ümber toimub. Paarimees tõi mind EMOsse ja sain veel öelda, et vajun kohe kokku. Edasist osa ei mäleta,» avaldab mees, kes saab nüüd iga kolme tunni tagant kanüüliga ravimeid.

Ingvar ütleb, et kuna tal on hiljuti olnud mitu puuki ning puukborrelioosi analüüs oli positiivne, on kahtlus, et peavalud ongi tingitud borrelioosist. Puukentsefaliidi analüüs oli negatiivne.

Ta on nõutu ega tea, mida teha. Haiglapalatisse vangi ta jääda ei soovi, kuid tervis ei luba ka koju minna. «Mina ei ole põhjustanud antud olukorda. Homme peaks olema edasised uuringud ja südame kardiograafia. Kui ma ennast ise välja kirjutan, siis homme uuringuid ei oleks. Ravimeid saan kodus edasi võtta ka.»

Kompromiss oleks Ingvari jaoks ka see, kui ta saab minna koju, kuid võib homme uuringute jaoks tagasi tulla.

Haigla selgitab

Elu24 pöördus kommentaari saamiseks Tartu Ülikooli kliinikumi poole. Kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju ütles, et seadusest tulenevalt on patsientide terviseandmed delikaatsed. «Ühtlasi julgustame väga patsiente suhtlema osakonna või kliiniku personaliga – see on parim ja operatiivsem viis küsimustele vastused saada,» tõdeb Kaju.

Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets räägib, et COVID-19 patsientide hospitaliseerimine ja logistika reeglid on kliinikumis juba esimesest pandeemia lainest väga põhjalikud eesmärgiga takistada viiruse levikut haiglaruumides. «Seega ei hospitaliseerita kunagi teadaolevat COVID-19 diagnoosiga patsienti ning teisi patsiente ühte palatisse. Küll võib mõnel haiglaravile tulnud patsiendil avalduda COVID-19 alles haiglas. Kui selline diagnoos selgub pärast palatisse paigutamist, kehtivad nii teiste patsientide kui töötajate kaitseks infektsioonikontrolli teenistuse poolt kehtestatud reeglid, mis näevad ette, et lähikontaktsed patsiendid jäävad karantiini,» selgitab Maimets. 

«Samal ajal on kliinikumi prioriteediks, et ravi saavad nii COVID-19 kui ka teised patsiendid. Seega toimub ka diagnostika ja ravi täies mahus COVID-19 diagnoosiga ning ka karantiinis viibivate patsientide puhul.»

Märksõnad
Tagasi üles