Iisraelist leiti 2600 aasta vanune kiiver

Iisraelist leiti 2600 aasta vanune kiiver Foto: SCANPIX

Iisraelis Haifa sadamast leiti pronkskiiver, mis pärineb 5. – 6. sajandist eKr.

Iisraeli antiigiameti merearheoloogia osakonna juhi Jacob Sharviti sõnul võis see kunagi kuuluda mõnele Vana-Kreeka sõdurile, edastab Daily Mail.

«Selle kiivri puhul on tegemist kõige varajasema Vana-Kreeka relvastusleiuga. Kuidas see merepõhja jõudis ning kellele see kuuluda võis, võib vaid oletada,» lausus Sharvit.

Asjatundjate arvates võis see kuuluda sõdurile, kes oli ühel Kreeka laevastiku sõjalaeva pardal, mis pidas pärslastega lahingut. Iisraeli alad kuulusid siis pärslastele.

Nimetatud kiivri avastas viis aastat tagasi üks Hollandi mereuurimisalus ning toimetas selle Iisraeli antiigiametile uurimiseks.

Asjatundjad tegid kindlaks, et kiiver tehti ühest pronksilehest, mis tähendas seda, et peakatte valmistamisel kasutati nii kuumust kui vasardamist. See sõdalase peakate oli kaetud lehtkullaga.

Kiivri esiosa, eriti nina- ja põsekaitse, on paksemast materjalist kui kuklaosa.

Arheoloogid on veendunud, et tegemist on Vana-Kreeka sõduri kiivriga, kuid kes võis olla see sõdur, kellele see kuulus.

5. - 6. sajandil eKr toimusid Pärsia sõjad ja Peloponnesose sõda. Võimalik, et selle kiivri kandja ei olnud üldse kreeklane, vaid kuulus hoopis Egiptuse vaarao sõdurite hulka.

Ta võis olla palgasõdur sõdades, mida on mainitud ka piiblis vanas testamendis.

Samas on see mõistatus, kuidas selline kiiver sadamas merepõhja sattus. Kõige lihtsam selgitus on, et selle omanik pillas ta kogemata merre.

Teise selgitusena pakuti välja, et see kiiver kuulus sõdurile, kes oli sadama lähistel uppunud laeva pardal.  Arheoloogid otsivad tõendeid, kas Haifa sadama lähedal on mingeid laevajäänuseid.

Iidset kiivrit saab näha Haifas asuvas Iisraeli meremuuseumis.

Pilte vaata siit.