Autojuht pahaselt: jalakäija ei ole liikluses boss, et astub lihtsalt sõiduteele
/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
20. juuli 2022, 16:00
/nginx/o/2022/05/16/14554103t1h4e72.jpg)
Elu24 lugeja sõitis autoga Tallinna tänavatel ning märkas lühikese aja jooksul mitut jalakäijat, kes enne ülekäigurajale astumist autot ei vaadanud. Uurisime politseilt, kui palju õnnetusi on tänavu jalakäijate hooletuse tõttu juhtunud ning mil määral korrakaitsjad jalakäijaid kontrollivad.
Elu24 poole pöördunud Margus räägib, et sattus puhkuse ajal sõitma Tallinnas ning teda hämmastas, et nii paljud jalakäijad astuvad lihtsalt teele ega vaata üldse autot.
«Tallinna linnapildis hakkab silma palju jalakäijaid, kes ületavad ülekäigurajal teed nii, et autot üldse ei vaata. On nii-öelda omas mullis ning astuvad lihtsalt ülekäigurajale kordagi veendumata, kas autojuht on neid märganud,» rääkis mees Elu24-le. «Mõnedel on klapid peas ja nad kuulavad muusikat. Teised on lihtsalt oma mõtetes ning veendunud, et neil on liikluses eesõigus. Jalakäija ei ole aga liikluses boss, et astub lihtsalt sõiduteele.»
Jalakäija peab veenduma, et autot ei tule
Liiklusseaduse paragrahv 25 määratleb sõidutee ületamise nõuded.
«Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.»
«Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.»
Sõiduteele tohib astuda ainult ettenähtud kohas
Elu24 uuris politseilt, kui palju on sellel aastal ülekäiguradadel õnnetusi juba juhtunud. Selgub, et 20. juuli seisuga on Eestis toimunud jalakäija osalusel liiklusõnnetusi ülekäiguradadel 47, eelmisel aastal samal perioodil oli õnnetusi 46.
Liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi grupijuht Raul Annuka räägib, et politseinikud jälgivad igapäevast liiklusjärelevalvet tehes ka seda, kuidas käituvad liikluses jalakäijad. «Meie eesmärk on pöörata tähelepanu jalakäijate liiklusharjumustele ning tuletada meelde turvalise liiklemise põhitõed,» ütleb Annuka.
«Inimesed riskivad enda elu ja tervisega, üritades võita sekundeid, ületades teed keelatud fooritulega või tehes seda selleks mitteettenähtud kohas keset tihedat liiklust.»
«Liikluses saab jalakäija ise enda ohutuse tagamiseks palju ära teha, alustades elementaarsest – liiklusreeglitest kinnipidamisest. Jalakäijatel on kohustus veenduda tee ületamise ohutuses ning teed ületada tohib ainult ettenähtud kohas. Teele astudes peab jalakäija olema veendunud, et autojuht on teda märganud,» räägib Annuka, tõdedes, et paraku näeb liikluspildis sageli, et osa jalakäijatest ei pea nendest reeglitest kinni. Inimesed riskivad enda elu ja tervisega, üritades võita sekundeid, ületades teed keelatud fooritulega või tehes seda selleks mitteettenähtud kohas keset tihedat liiklust.
/nginx/o/2022/07/20/14707075t1h61bf.jpg)
«Liiklejad peavad mõistma, et kokkupõrkes autoga on kannatajaks nõrgem osapool ehk jalakäija ning õnnetuse korral võidetud sekundid enam ei loe. Juhtimaks jalakäijate tähelepanu sõidutee ohutuks ületamiseks on transpordiamet koostöös kohalike omavalitsustega üle Eesti paljude reguleerimata ülekäiguradade ette kirjutanud suurelt: «Peatu, vaata, veendu!»,» räägib politsei esindaja.