Süütu tere või ahistamine? Nõmme elaniku loo peale läks lahti terav arutlus

Kohtumine tänaval. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Nõmmel elav Igor võttis kolmapäeva õhtul Nõmmekate Facebooki lehe lahti, et kirjeldada grupiliikmetele samal päeval aset leidnud vahejuhtumit, mis mehe enda morniks tegi. Loo peale läks kogukonna grupis lahti terav arutlus, millesse sekkus lõpuks ka vahejuhtumis rolli mänginud naisterahvas.

«Mind väga häiris üks vahejuhtum täna,» alustas Igor oma postitust, mille jättis Nõmmekate Facebooki gruppi ööl vastu neljapäeva. «Viisin oma poja ja tema sõbra Dinerisse õhtust sööma. Lastele meeldivad burgerid. Lahkudes saatsin sõbrad jala koju, elame lähedal, ise suundusin auto juurde.» 

«Tee peal sattusin kõrvuti meeldiva naisterahvaga, vanuselt kõlbaks minu tütreks,» jätkas Igor ja lisas, et ütles siis naisele tere. «See oli viga,» kurtis mees, sest selle peale olevat temalt küsitud, kas ta ahistab kõiki samamoodi.

«Ma vastasin, et ainult üksikutel juhtudel. Siis ta küsis laste kohta, kellega ma just olin suhelnud ja kodu poole saatnud, minu lapse kohta ja ma ütlesin, et ta on minu laps. Ta lahkus.»

Vahejuhtumi kirjeldamise järel tekkis Igoril küsimus: «Kas te paranoilised noored saaksite enda olemasoluga austada mõnda muud piirkonda? Nõmmel ongi kombeks öelda tere!»

Süütu tere või miski muu?

Igori postituse alla jäeti vähem kui ööpäeva jooksul enam kui 150 kommentaari, millega avaldati erinevaid arvamusi. «Teretamine on ju nii tore komme, meil on see kadunud tänu nõukogude ajale. Olen mõni aeg elanud USAs, seal teretavad kõik, isegi päästepoisid, kes mitmekesi jooksutrenni tegid ja mulle vastu tulid, viimane kui üks ütles tere,» kirjeldas Karin.

«Kõik oleneb. Vahel inimesed ju vestlevad bussipeatuseski. Vahel satub kokku kaks sotsiaalseks suhtluseks valmis olevat inimest ja räägivad maad ja ilmad teineteisele ära ning lähevad siis oma teed,» arvas teine.

Kadri tõdes aga kurvalt, et osa noori on sotsiaalmeedia tõttu igasuguse iseseisva mõtlemiseta nii käitumis- kui mõtteviisid kelleltki üle võtnud. «Samas teretada ei oska enam paljud,» lisas ta murelikult.

Teine Kadri jagas aga toredat hetke, mil ta läks oma laste ja lastelastega jalutama: «Ja üks armas eakas vanahärra, selline väärikas ja eestiaegne, seisatas ning ütles: kui ilus on teid vaadata, silm puhkab. See oli tore kompliment, südamest öeldud.» Naise sõnul juhtus nii just Nõmmel.

«Muidugi on hirmus, kui vanem mees teretab. Igasugu imelikke liigub ringi.» – Kai

Kuigi oli neid, kes Igori jutu peale leidsid, et väikestes kogukondades on teretamine elementaarne, siis oli ka neid, kes arvasid, et liigne sõbralikkus võib ületada mingi piiri. 

«Kui 56-aastane Igor teretab linnatänaval endast poole nooremat naist, talle kiirel sammul järele tõttab, siis vastu näppe saab, seda situatsiooni väga häirivaks vahejuhtumiks peab, naist paranoiliseks nooreks nimetab, kes justkui Nõmmele elama ei sobi, ja veel selle loo kogu Nõmmekatesse postitab – siis tekib küsimus: kas Igoriga on kõik korras?» uuris aga Sulev, kes leidis, et küllap see tere läks ikka noorele naisele ja 70-aastasele prouale poleks Igor seda öelnud.

«Muidugi on hirmus, kui vanem mees teretab. Igasugu imelikke liigub ringi, iial ei tea, mida nad tahavad,» lisas oma arvamuse Kai. «Ma jalutaks ka ruttu minema. Naabreid näed pidevalt, see teretamine on muidugi tore või mänguväljakul näed samu inimesi iga päev, siis muidugi teretad.»

Diana tahtis aga Igorilt teada, kas tema teretab siis kõiki inimesi Nõmmel olenemata vanusest, väljanägemisest ja soost. «Sest kui teretate ainult meeldivaid noori naisterahvaid, siis teie tere ei ole lihtsalt viisakus, vaid sellel on siiski mingi tagamõte.»

«Mina küll ei julge võõrastele naistele tere öelda ja seda peaks iga mees tänapäeval ära õppima,» lisas Rain oma arvamuse ja täpsustas enda kommentaari lõpus: «Ei, ei ja veel kord EI – mees ei tohi esimesena teretada.»

Kuna postitus sai Facebooki grupis palju vastukaja, siis ei läinud kaua, kuni seda märkas ka naisterahvas, kellele Igor oli kolmapäeva õhtul tere öelnud. «Mina olin see, kes mööda vabakat Dinerist mööda jalutas, kiirel sammul. Ma ei arva, et pean võhivõõraid inimesi tänaval teretama, eriti veel nii pealetükkivaid, kui see meesterahvas oli, ta järgnes mulle sama kiirelt sammudes, mispeale ma küsisingi, kas tal on kombeks inimesi ahistada.»

Ta kinnitas, et Igor on temale võhivõõras inimene. «Mina isiklikult olen antud isiku käitumisest häiritud ja loodan, et tema rohkem mind oma kohalolekuga häirima ei tule.»