/nginx/o/2012/03/01/991024t1haabf.jpg)
Jaapanit tabas 11. märtsil 2011. aastal üheksamagnituudine maavärin ja tsunami.
Jaapani looduskatastroofi järgset ülesehitust takistavad kummitused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd ligi aasta hiljem on üleehitustöid takistanud ebatavaline faktor – kummitused, edastab The Telegraph.
Miyagi prefektuuris Ishinomakis on võimuesindajad ja politsei saanud elanikelt teateid õnnetuses hukkunute kummitusena nägemise kohta.
Seal on mitmes paigas seisatud ülesehitustööd, kuna ehitustöölised kardavad, et surnute nägemine kummitustena toob halba õnne ning uued ehitised ei pruugi vastu pidada.
«Meie linnas ehitati üles ühte ostukeskust. Seda ehitanud nägid kummitusi ja jäid pärast seda haigeks. Ehitamine peatati. Inimesi hukkus loodusõnnetuses väga palju. Ishinomakis liiguvad juba mõnda aega lood surnutest, kes ei ole rahu leidnud. Nad ilmuvad kummitustena,» sõnas selles linnas elav 64-aastane Satoshi Abe.
Teine selle linna elanik kirjeldas, et inimesed näevad pidevalt nägemust, kuidas tsunamilaine eest põgenetakse kõrgematesse kohtadesse. Need kummituslikud pildid ilmuvad iga päev.
Kümne päeva pärast möödub aasta Jaapanit tabanud katastroofist. Ishinomakis on hakanud elu juba normaliseeruma, enamikult aladelt on tsunami tekitatud praht minema veetud ning üha enam firmasid on uuesti tööle hakanud.
Ishinomakis hukkus 4000 inimest, lähedaste piirkondadega kokku aga 19 000 inimest.
Psühhiaatrite ja psühholoogide sõnul ei pruugi inimesed kummitusi näha, vaid tegemist on suurkatastroofi järgse posttraumaatilise stressiga.
«Inimestel on oma lähedaste ootamatut kaotust väga raske taluda. Sellega harjumine ning selle aktsepteerimine võtab aega. Üleloomulike asjade nägemisega kaitstakse enda vaimset tervist ning see võib aidata paranemisele kaasa. Inimestel on raske omaks võtta noorte ja laste surma,» selgitas antropoloog Takeo Funabiki.
Terapeut Koji Ikeda lisas, et inimestel on katastroofi ja surmaga seoses palju emotsioone.
«Need tunded, mida ei taheta endale tunnistada projitseeritakse endast väljapoole. Inimesed peavad oma leina ja kurbusega tegelema, muidu jääb see neid pikaks ajaks piinama. Kummituste nägemine on üks viise, kuidas endas selgusele jõuda püütakse,» lausus Ikeda.