Rootsi kuningas Gustav III tegi vangide peal siis ohtlikuks peetud kohviga katseid ja tulemus oli üllatav

Caffe latte ja röstitud kohvioad. Pilt on illustreeriv. Foto: shutterstock.com

Kohv on tänapäeval väga populaarne jook, kuid ajaloost on teada, et sajandeid tagasi suhtuti sellesse ettevaatuse ja eelarvamusega. Näiteks Rootsi kuningas Gustav III (1746–1792) arvas, et kohv on mürgine ja ohtlik, ning andis käsu seda vangide peal katsetada. See eksperiment kestis pärast ta surma edasi ja lõppes vähemalt ühe katsealuse jaoks õnnelikult.

Ajaloolaste sõnul on kohv maailma esimene energiajook. Samas on kohvi joomise algusaeg seni ajaloohämaruses. Legendi kohaselt leidis Vana-Etioopia kitsekarjus Kaldi kohvipuu ja selle viljad ning söötis neid oma kitsedele. Ta pani tähele, et kitsed said energiat juurde. Ta viis enda silmis kummalisi marju kohalikku kloostrisse munkadele uurida, kes tegid neist joogi, kirjutab ancient-origins.net.

Ajalooallikate kohaselt hakati kohvipuid 5. sajandil kasvatama Jeemenis ning röstitud kohviube eksporditi Egiptusse, Türki ja Pärsiasse (tänapäeva Iraan).