Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova väitis mõni aeg tagasi, et ukrainlaste soov kuulutada borš Ukraina päritolu supiks põhjustas Venemaa «erioperatsiooni». Niisiis, võtame arvesse, et kogu sõda käib supi pärast. Nüüd kuulutas aga UNESCO borši ikkagi ukraina kultuuripärandiks. Juku-Kalle Raid kirjeldab, kuidas teha suvist külma borši.
Venemaa on oma «erioperatsioonile», mis tegelikult on lihtsalt agressioon ja sõda naabri vastu, leiutanud palju idiootseid põhjuseid. Siiski asub lolluste pingerivi eesotsas vaieldamatult Vene välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova teooria, et rünnak on kättemaks ukrainlastele borši kaaperdamise eest. Ukrainlaste natsliku olemust näitab see, et nad nimetavad jultunult oma kulinaarsetes raamatutes borši Ukraina supiks, väitis Zahharova, ning selle jultumuse hävitamiseks käivitaski Venemaa täieulatusliku sõja Ukraina vastu – me veel näitame, kellele borš kuulub.
Stalinile sarnanev Putin pole boršist sõnagi jahunud, aga Zahharovale see kõik ei kõlba. Borš tuleb tagasi vallutada, iga hinna eest.
Punn Mutin räägib põlistest vene aladest, «vabastamisest» ja venelaste õiguste taastamisest, kusagil põrutada saanud Maria on teinud sõjast aga supi. Palju õnne. Isegi Stalini toitlustuse rahvakomissar Anastass Mikojan tunnistas 1930ndatel vastumeelselt, et borš on ukraina supp, Stalinile sarnanev Putin pole boršist sõnagi jahunud, aga Zahharovale see kõik ei kõlba. Borš tuleb tagasi vallutada, iga hinna eest.
Ent 1. juulil teatas UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee viiendal erakorralisel kogunemisel, et arvab ukraina borši keetmise kultuuri UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. «Ja ükskõik kui palju Maria Zahharova ka ei protesteerinud, et raamatute tegemine on keelatud ja retsepti hoitakse saladuses ja isegi keetmine on keelatud ja üldiselt borš on äärmusluse ja natsismi ilming, siis see nn äärmusluse ilming on nüüd õnneks ametlikult Ukraina päritolu UNESCO kaitse all,» kirjutas seepeale Ukraina kultuuri- ja infopoliitikaminister Oleksandr Tkatšenko sotsiaalmeedias.
UNESCO kultuuripärandi nimekirjas on esindatud ka Eesti – suitsusaunaga ning ühepuupaadi ehk haabjaga. Küsimus ei olegi selles, kes ja kuna mille «leiutas» – nii suitsusauna, haabjat kui borši on omaks pidanud mitmed rahvad; küsimus on selles, et supp sõjavankri ette rakendatakse. Ja muidugi ka selles, et venelased on läbi ajaloo silmagi pilgutamata ajanud putru, kuidas kõik tsivilisatsioonile oluline pärineb Venemaalt ja ei kuskilt mujalt. Mäletate Popovi raadioleiutamist? Selliseid näiteid on kümneid.
Eelpoolmainitud Stalini truu alluva Anastass Mikojani raamatus «Maitsvast ja tervislikust toidust» (Moskva, 1936) räägitakse igal juhul ukraina boršist, mitte «vene boršist». Pingutagu Zahharova ennast või kolmeks tükiks, nii jääb.
Kuna aga borš tundub olevat sõjas sama oluline relv nagu raketid või droonid, oleks paslik pakkuda endale ning sõpradele üks ukrainlaste külm borš, mis sobib sooja suve ajal kõigile ideaalselt ning kipub keele alla viima.
Vot nii, seltsimees Zahharova. Head isu ning magusat kaotust sõjas, olgu selleks kasvõi boršisõda.
Tsiteerime külma borši asjus sedasama Mikojani: «Tarvitada varajasi (kimpudes) peete, millel lõigata ära lehed ja varred. Puhastatud noored peedid lõigata peenteks ribadeks või õhukesteks lõikudeks, varred aga lühikesteks kangikujulisteks tükkideks, panna koos porganditega keedunõusse, valada peale keev vesi või seenepuljong ja keeta 10–15 minutit. Seejärel lisada tükeldatud ja kupatatud peedilehed, kooritud ja tükeldatud kabatšokid, kartulid, tomatid, murulauk, selleri lehevarraed, soola, pipart, nelki, loorberilehte ja keeta borš valmis. Laualeandmisel lisada boršile hapukoort, keedetud rõõska piima või hapupiima. Ühe peedikimbu kohta tuleb arvestada 3–4 kartulit, 1 porgand, 1 selleri lehevars, 200 grammi kabatšokke, 1–2 tomatit, 50–75 grammi sibulalauku.»
Omalt poolt täiendan seda kõike veel keedetud veise või sealihaga. Pane kraam mõneks ajaks kenasti külmkappi ning valmis ta ongi. Kui borš on relv, siis külm borš on külmrelv! Aga et see supp on sama hea ka kuumalt, võib ta olla ka kuumrelv!
Vot nii, seltsimees Zahharova.
Head isu ning magusat kaotust sõjas, olgu selleks kasvõi boršisõda.