/nginx/o/2012/02/29/989728t1h753d.jpg)
Aastasadu on püütud teha kindlaks, kuhu on maetud inkade viimane kuningas Atahualpa.
Ecuadoris võidi teha kindlaks inkade viimase kuninga matmispaik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ecuadori arheoloogide väitel leidsid nad paiga, kuhu see kuninga maetud olla võib, kirjutab Discovery News.
«Tegemist on Ecuadori arheoloogia seisukohast tähtsa leiuga. See on Andide piirkonnas,» sõnas Ecuadori kultuuri- ja arheoloogiaminister Maria Fernanda Espinosa.
Inkade impeerium laius 15. – 16. sajandil Lõuna-Ameerikas Andide piirkonnas tänapäeva Boliivia, Peruu, Argentina, Tšiili, Ecuadori ja Colombia aladel.
Inkade hulka kuulus tosin etnilist gruppi, kes rääkisid erinevaid keeli. Neil olid oma linnad, templid, põllumajandus, taimekasvatus ja kindlused.
Atahualpa oli inkade viimane kuningas. Hispaania konkistadoorid võtsid ta kinni tänapäeva Peruus, linnas, mis nüüd kannab nime Cajamarcas.
Ta sunniti ristiusku omaks võtma. Kui ta seda teinud oli, poosid hispaanlased ta üles.
Pärast kuninga surma 1533. aastal hakkas inkade impeerium lagunema.
Inkade ehitised avastati juba 2010. aasta juunis Prantsuse Andide uuringute instituudi teadlaste poolt.
Sellel aastal käivitas Ecuadori kultuuriväärtuste instituut väljakaevamised, leiti massiivne iidne kompleks.
Kõige tähtsam leid tehti Quitost 90 kilomeetri kaugusel asuvas Sigchos. Sealt leiti suur hulk ehitiste müüre, akvedukt ja kivisteele. Seal oli ka mainitud ka sõna machay, mis ketšua keeles tähendab matmispaika. Samas on see ka kohanimi.
«Tegemist on ehitistega, mis pärinevad inkade impeeriumi lõpuperioodist. Ehitises on olnud mitu neljakandilist ruumi. Ehitise keskel on trapetsikujuline väljak,» selgitasid arheoloogid.
Selle projektiga seotud USA Wayne`i ülikooli arheoloog Tamara Bray sõnas, et inkade ehitised on võrdlemisi hästi säilinud, aidates heita pilku ammuste aegade taha.
Asjatundjate hinnangul kinnitavad nüüdsed leiud, et inkad elasid nii madalamates paikades kui ka Andide piirkonnas.
«Malqui-Machays on osa inkade asustatud aladest. Need on näiteks ka Quilotoa laguun ning piirkond, mis kannab nime Pujili. Kõiki neid alasid valitses kuningas Atahualpa,» selgitati.
Mitmed arheoloogid on veendunud, et Malqui-Machay on Atahualpa viimane puhkepaik.
Paljud kahtlevad selles teoorias, kuid on neid, kes konkistadooride kirjutiste järgi tegid järelduse, et kuninga parem käsi Ruminahui viis monarhi surnukeha Sigchosesse matmiseks.
Levinud versiooni kohaselt sai inkade kuningas kristlikud matused.
Sigchos oli samas paik, kust inkad koordineerisid eurooplastest sissetungijate vastast võitlust.