:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/20/13931506t1h85bd.jpg)
Saaremaa mees Harry Raudvere jagab sotsiaalmeedias muljeid hommikusest meresõidust.
Mees sõitis paadiga Saaremaalt Hiiumaale. «Pole ime, et saarlased Hiiumaalt naisi varastasid. Väärt kraam!»
Kuuma suvepäeva hommikul otsustas ettevõtja ja hobikirjanik Harry Raudvere minna oma paadiga sõitma, et vaadata, mis toimub Hiiumaa sadamates ja kas mõnes kohas õnnestub ka hommikusööki süüa.
«Ilm ilus ja meri vaikne. Tegin oma pisikese, kuid kiire alusega ringreisi lähedal asuvatesse sadamatesse,» kirjutab Raudvere.
«Esmalt jäi teele ette Sõru sadam. Mõtlesin, et söön hommikust. Teen kohalikule ettevõtjale käivet. Valmistusin juba otsi kai külge kinnitama, kui mulle tõttas appi üks asjalik noormees kena suure koeraga. Küsisin temalt, kas sadamakõrts on lahti. Vaatas kella ja ütles, et ei ole ja niipea ei tehtagi. Küsisin siis poe kohta, mida mäletasin sadamas olevat. Vaatas jälle kella ja ütles, et pood on lahti. Osutasin maja suunas, milles teadsin poodi asuvat. Ta sõnas, et sadamas poodi ei ole ja lähim pood on Emmastes. Jah, need hiidlaste naljad!»
/nginx/o/2022/06/26/14655518t1hef0d.jpg)
Ka järgmises peatuspunktis ei õnnestunud korralikku einet saada.
«Järgmine peatuspaik oli Orjaku sadamas. Kena ja äärmiselt abivalmis neiu näitas mulle juba kaugelt, kus saaksin silduda. Paate jagus ja ka rahvast läks merele. Kõht oli juba korisema hakanud ning läksin kohaliku söögikoha poole. Sellel silt teadetetahvlil, et süüa saab ainult ette tellides. Jõin siis kena neiu juures tassi kohvi ja sõin mõned pirukad. Vaeseke oli jutti juba kolmandat päeva tööl. Väsinud silmades paistis sära, kui sõnas, et täna on viimast päeva tegemaks sellise kuumaga üheteisttunniseid tööpäevi. Pole ime, et saarlased Hiiumaalt naisi varastasid. Väärt kraam!»
«Elu käis hooga ja kõik näisid õnnelikena.»
Edasi viis Raudvere teekond Sõru sadamasse, kus ta randuma ei hakanudki. Järgmine peatuspunkt oli Soela sadam, mis säras oma tavapärases hiilguses. «Kes värvis laste kiike, kes ehitas uut ujuvkaid. Rahvast oli palju, nii lähedalt kui kaugelt. Õlu oli külm ja karge ning lihavardad keerlesid sütel. Noorel mehehakatisel, kes paatide vahel õnge leotas, oli ette näidata päris mitu suurt ahvenat. Elu käis hooga ja kõik näisid õnnelikena,» kirjutab ettevõtja ja raamatute «Hüüdnimi Eestlane» autor.
«Õlu oli külm ja karge ning lihavardad keerlesid sütel.»
Kui mees lõpuks kodusadamasse tagasi jõudis, sai ta südamerahuga tõdeda, et tema kodukoht on suvitamise jaoks ikkagi parim. «Ei paremat pole kuskil maal kui suisel ajal Saaremaal» – nende tuntud Eesti rahvalaulust pärit sõnadega lõpetab Raudvere oma mõtteavalduse.
Suletud poed teevad nukraks
Raudvere postituse kommentaarides käib elav arutelu.
«See on jube, kui sõidad kuhugi ja seal pole ei poodi ega kohvikut, seepärast ma ei sõida sinna, kus pole poodi ja kohvikut, seda eriti kuuma ilmaga, kui on vaja miskit joogipoolist kindlasti. Nii kahju on, et elu siiski on paljudes kohtades välja surnud, ja sellest ma aru ei saa, kuidas üks inimene saab maal poodi pidada ja teine ei saa. Nii et poodi peavad ikkagi entusiastid, kes teevad seda mitte ainult kasu pärast, vaid kõigi hüve pärast,» tõdeb Maire. Talle vastab Kai, kes ütleb: «Kõigi hüvede nimel võib see lõbu oma taskule rohkem kui laastavalt mõjuda.»
«Nii et poodi peavad ikkagi entusiastid, kes teevad seda mitte ainult kasu, vaid kõigi hüve pärast.»
Maria soovitus kõlab aga järgmiselt: «Võta võileivad kaasa. Tüdruk ja termos ka.» Sellisel juhul jääb siiski toetamata kohalik ettevõtja, mida Raudvere just teha sooviski.