Palermo 400 aasta vanused muumiad ja väike tüdruk

Rosalia Lombardo muumia Foto: Wikipedia.org

Itaalias Palermos asuvas kaputsiinlaste kloostri katakombides on lisaks 400 aasta vanustele muumiatele ka ühe väikese tüdruku muumia.

1920. aasta detsembris kaheaastaselt kopsuhaiguse tagajärjel surnud laps on nii hästi säilinud, et esmapilgul tundub, nagu ta magaks, kirjutab Daily Mail.

Rosalia Lombardo nime kandunud tüdruk on puidust kirstus, millel on peal klaas.

Kuid tüdruk ei ole seal üksinda, teda valvavad 2000 muumiat, kellest paljud surid üle 400 aasta tagasi.

Rosalia oli üks viimastest, kes selle kloostri katakombi pandi, enne kui ametnikud sellise matmise ära keelasid.

Mõned muumiatest on puidust kirstudes, teised istuvad pinkidel, kolmandad on aga seinte äärde püsti seisma pandud.

Palermo kaputsiinlaste kloostris hakati katakombe rajama 16. sajandil, kui surnuaed täis sai.

Liivakivisse rajatud katakombides on kuiv ja selle tõttu laibad ei lagunenud, vaid kuivasid.

Vanim muumia kuulub vend Silvestro Gubbiole, kes suri 1599. aastal ning pärast 410 aastat on ta mungariided ning ta ise üsna hästi säilinud.

Mumifitseerimisprotsess oli lihtne. Surnu riietati lahti ja ta kehasse pandi keraamilised torud, mille kaudu kehavedelikud välja voolasid. Kehavedelike väljavoolamiseks kulus 7 – 8 kuud. Pärast seda pesti keha äädikaga, pandi uuesti riidesse ning siis kas kirstu või seina najale, sõltuvalt perekonna soovist.

Katakombid on jagatud erinevateks osadeks. Näiteks ühes on ainult mungad, ühe seina ääres on ainult naised, ka neitsitena surnute jaoks on oma paik.

Oma paiga on saanud näiteks ka arstid, õpetajad, advokaadid ja sõdurid. Lisaks on katakomb ka laste jaoks.

Tänapäeval kasutatakse nende vaatamisväärsuste säilitamiseks mitmeid kõrgtehnoloogilisi ja keemilisi abivahendeid.

Heaks näiteks on Rosalia säilimine, sest kohalikud pidasid teda pikka aega vahast nukuks. Röntgenuuring näitas, et ta kehas on organid.

Palermos asuv klooster on muumiate tõttu turistide seas populaarne. Samas tunnevad inimjäänuste vastu huvi ka teadlased ja arstid, kes saavad sealt informatsiooni varasema aja eluea pikkuse, toitumisharjumuste ja haiguste kohta.