Kohe pärast seda, kui Jeltsin oli Putini peaministriks upitanud ning Putinist seejärel president sai, hakkas visalt ringlema legend, justkui olnuks Putin vanaisa Stalini isiklik kokk, kirjutab Juku-Kalle Raid. Nagu ikka, on säherdustes juttudes ka päris paras annus tõtt.
Gruusiast pärit Stalin oli otse loomulikult Kaukaasia toitude suur austaja. Ja Kaukaasias juba osatakse teha. Kõik, kes piirkonda külastanud ja mõnel koosviibimisel käinud, teavad väga hästi, kui kurnav on Kaukaasia laud: alati lookas, nagu tahetaks auväärne võõras lõhki sööta. Stalini lauad olid umbes samalaadsed, peale selle harrastas vuntsikas vožd elik juht oma alluvad silmini täis joota ning nendega kõikvõimalikke vigureid sooritada. Mõneti kõlab nagu eestlaste Jaanipäev. Sadadest tuhandetest grillidest tõuseb taeva poole suitsu, sussutamine ja naps on täies hoos.
Kõlakad Putinist
Putinist käis pärast seda, kui ta presidenditaburetile istus, ringi kõikvõimalikke kõlakaid, osad neist päris jaburad. Aastal 2000 rääkisid mulle Briti ajakirjanikud tõsimeeli: "Nii noor inimene! Ja vaaa, käib tagiga ringi ja kuulab Scorpionsit! Sellest saab kindlasti normaalne president!" Väga vähesed läänes tahtsid midagi kuulda, et Punn Mutini vankumatu KGB-taust ei luba oodata ühtegi normaalset ega demokraatlikku arengut riigis, vaid kindlasti vastupidi.
Üks levinud legendidest – mida presidendi administratsioon kunagi ümber lükanud pole – väidab, et Punni vanaisa Spiridon tegutses Lenini ja Stalini kokana. Ajaloolane Einar Värä väidab, et otse loomulikult tuli sihukene kuvand Putinile kasuks. See asetas kusagilt Piiteri kangi alt pärit päti otsemaid "kõrgkihi" hulka. See tõestas otsekui, et Putinil on ladvikus ringitoimetamiseks põline õigus, kuna ta esivanemad on seda juba teinud. See vastab venelaste arusaamisele valitsevast ja alamast kihist, see näitab, et tegu on otsapidi justkui bojaariga.