MIS TOIMUB? ⟩ Pankrotiohus Liikva Päikesekodust veeti mööbel minema

Liikva Päikesekodu. Foto: Kuvatõmmis saatest «Pealtnägija»

11. mail oli «Pealtnägija» eetris saatelõik, millest selgus, et Eesti kõige kallim hooldekodu sügava intellektipuudega noortele kõigub pankroti serval. Nüüd teatab saate toimetus Eesti Ekspressi artiklile viidates, et Liikva Päikesekodu must ennustus on täitumas.

«Mai algul rääkisime «Pealtnägijas», kuidas Eesti uusim ja kallim hooldekodu sügava intellektipuudega noortele kõigub pankroti veerel. Tänane Eesti Ekspress kirjutabki, kuidas Liikva Päikesekodus on asjad võtnud ülihalva pöörde, käiku läinud äärmuslikud ärivõtted ning pankrot tundub vältimatu,» kirjutab «Pealtnägija» toimetus saate Facebooki lehel ja märgib Eesti Ekspressi artiklile viidates, et must ennustus on täitumas – kuni 30 noort ähvardab kohata jäämine, peresid ränk elumuutus ja ka riiki miljonikahju.

«Tallinna kesklinnast 40 kilomeetri kaugusel asuvas Liikva Päikesekodus on kolm kümnekohalist maja, valmimisjärgus abihoone, teraapialoomad, spiraalaed üle 380 viljapuu ja kahe kilomeetri jalutusteedega, kõlakoda, grilliala, ujumiskoht ning uhked eluruumid trenažööride ja laiekraanteleritega,» kirjeldas «Pealtnägija» 11. mail idüllilisest Liikva Päikesekodust saatelõiku alustades. 

Eestis on erihoolekande järjekorras üle kahe tuhande inimese ning Liikva Päikesekodu pidi olema eeskujuks, kuidas teenuskohtade nappust leevendada ja nii era- kui maksumaksja kapitali ühitada.

Saatest selgus aga, et nüüd ähvardab sealseid intellektipuudega elanikke kohata jäämine, nende peresid tohutu elumuutus, riiki kuni miljoni euro suurune tagasinõue ning projekti eestvedajate tagatiseks antud elumajasid haamri alla minek. «Vaid aastase tegutsemisaja järel on Liikva Päikesekodu suurtes rahalistes raskustes,» kõlas saates. Projekti algatajate sõnul on selles süüdi riik, riigiametnike sõnul on aga tegevjuht Janno Kell ise teenuse liiga kalliks ajanud.

Mööbli väljatassimine kui stseen filmist

Veidi vähem kui kuu aega pärast saate eetrisse minekut leidis aga Eesti Ekspressi andmetel Liikva Päikesekodus aset justkui stseen filmist, kus majadest mööblit ja seadmeid välja tassiti, ettekäändeks hooldusremont. 

Ka Õhtulehe andmetel võtab Liikva Päikeseküla ümber keerlev probleemistik üha pingelisemaid pöördeid. Artiklist selgub, et sotsiaalministeeriumi hinnangul on esmatähtis leida lahendused teenuse saajatele ja nende peredele.

Teenusel on oht kokku kukkuda

Maikuus eetris olnud «Pealtnägija» andmetel oli 24 elanikuga Liikva Päikesekodul maikuu seisuga üle 100 000 euro võlgu, sest ruumide kulud on katmata. Lisaks teatas Maaelu Edendamise Sihtasutus tänavu aprillis laenulepingu ülesütlemisest, mis võib aga tekitada doominoefekti, nii et teenuse osutamine ei saa enam jätkuda.

Autismifondi «Toetan erilist elu» tegevjuht Liis Ehrminger ütles «Pealtnägijale», et mure on väga suur, sest kui riigi ja kohalike omavalitsustega kiiresti lahendust ei leita, kukub teenus kokku.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on teenuse osutamine erasektori kaasabil Eesti tulevik ja just seetõttu on nii praegune minister kui tema eelkäijad Liikva projekti toetanud, ent kuskil tuleb ministri hinnangul piir ette.

Liigne luksus

«Algselt pakutud teenust tänaseks ei osutata, vaid osutatakse palju kallimat teenust. Tähtajaks ei ole hooned valmis ehitatud ning tähtaegasid on juba kolm korda pikendatud, üks taotlus on veel töös ja täna ei ole kindel, kas teenuse osutamine jätkub,» ütles Riisalo maikuus «Pealtnägijale» antud intervjuus.

«Ma ei näe siin mitte midagi, mis oleks liigselt luksuslik,» vaidles aga SA Liikva Päikesekodu tegevjuht Janno Kell, kes ei mõista, miks peaksid eluaegset hooldust vajavad intellektipuudega inimesed elama kehvemates tingimustes kui teised inimesed.

Tema meelest on kriisis süüdi riik ja kahtlused tema mineviku kohta ülekohtused, seda enam, et tema ja mitme teise pere isiklikud kodud võivad seatud hüpoteekide tõttu haamri alla minna. «Teenuse kokkukukkumine tähendaks seda, et ükski puuetega inimeste pere enam ei usaldaks Eesti riiki ega Eesti riigi seadusandlust ega tuleks Eesti riigile appi rajama selliseid teenuskohti, sest see pingutus saab karistatud,» leiab Kell.

Loe pikemalt siit!