Piirdeaia pärast kohtutee ette võtnud viimsikas: see on puhas kius
/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)
28. juuni 2022, 18:30
Tallinna halduskohtus küttis 26. mail kirgi vaidlus Haabneeme alevikus aadressil Rannakuuse tee 10 asuva aia üle, kus Viimsi vald nõuab kinnistu piirest väljapoole rajatud piirdeaia lammutamist. Möödunud nädalal tegi kohus otsuse, jättes kinnistuomaniku kaebuse rahuldamata.
Täpsemalt on probleemi keskmes Toomas Uripea kinnistu piirdeaed Haabneeme alevikus aadressil Rannakuuse tee 10. Aed on kinnistu piiridest väljaspool, asudes seega Viimsi vallavalitsuse kaitsealusel maa-alal, ning vald nõuab Uripealt möödunud aasta septembris tehtud korraldusega selle lammutamist.
Uripea sõnul tehti talle ettekirjutus kinnistu piirdeaia lammutamiseks ja määrati sunniraha ilma teda ära kuulamata ning käsu korras, võimalikke kompromisse kaalumata. Tallinna halduskohus tegi 21. juunil aga otsuse Uripea kahjuks ning jättis tema kaebuse rahuldamata.
Lisaks tühistas kohus Uripea kasuks seatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas kohtumenetluse ajaks Viimsi vallavalitsuse selle korralduse täitmise, mis näeb ette aia lammutamist ja trahvi maksmist.
Aed on võõral maatükil
Kohus on seisukohal, et kohtuasjas ei olnud kahtlust ega vaidlust selle üle, et piirdeaed on osaliselt püstitatud valla omandis olevale kinnistule ja et kõnealune 250-ruutmeetrine maa-ala kuulub Viimsi vallale.
Kohus nõustus Viimsi valla seisukohaga, et aia ehitamise aeg ei oma tähtsust, sest aed on võõral maatükil ja selleks ei ole vajalikke nõusolekuid.
«Isegi kui aed paiknes samas asukohas juba Uripea poolt kinnistu omandamise ajal, ei muuda see – ega ka kaebaja võimalik ebaõige ettekujutus ehitise seaduslikkusest – ilma kooskõlastuseta võõrale kinnisasjale püstitatud ehitist iseenesest seaduslikuks,» selgitas kohus.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et Viimsi vald ei rikkunud ehitisest lähtuvate mõjude hindamisel kaalutlusreegleid ning jõudis õiguspäraselt seisukohale, et ehitusseadustiku § 132 lõike 3 punkti 2 kohaldamise eeldused olid täidetud.
§ 132. Riikliku järelevalve erisused
(1) Tehnilise järelevalve amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.
(2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta.
(3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:
1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht;
2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
Kinnistuomanikul on plaanis otsus edasi kaevata
Toomas Uripea ütles Elu24-le, et ei nõustu selle otsusega ning jätkab kohtuteed. «Kui nüüd mõistlikult mõelda, siis tegelikult on mõistuspärane, et see riba võiks sellele krundile kuuluda. Ma ju pakkusin vallale välja, et äkki saavad rendile anda või teeme isikliku kasutusõiguse. Ma olen ju valmis maksma selle maa eest,» selgitab Uripea ning lisab, et valla väide, justkui selleks ei ole õiguslikku alust, tema jaoks ei päde. «Tegelikult nad ei kaalunudki neid variante, mida ma välja pakkusin,» jätkab ta ning leiab, et tegemist on puhtakujulise kiusuga.
«Ma saaks aru, kui mind kutsutaks välja ja öeldaks, et meil on nüüd plaanis teha siia see ja ehitada sinna too, aga vald tegelikult ju ei tea, mida selle maaribaga teha,» põrutab Uripea. «Neil on lihtsalt vaja, et ma oma aia ära koristaks, samal ajal kui siin tänaval on suvel kõik maja- ja aiaesised suvitajate poolt kinni pargitud,» pahandab ta vale probleemiasetuse üle. «Kui te näeksite seda momenti siin, millega tegelikult peaks tegelema... Suvel kuumade ilmadega on kõik kinni pargitud! Kollased jooned ei tähenda siin mitte midagi!»
Kes kõnniks võssa?
«Ja no milline normaalse mõistusega inimene kõnnib siit minu krundi äärest võssa, samas kui teisel pool kraavi on ajalooline jalgtee, kus inimesed jalutavad,» selgitab Uripea oma aia taga toimuvat.
/nginx/o/2022/06/28/14658536t1h9262.jpg)
Uripea sõnul esitas ta oma kaebuses teisigi sarnaseid juhtumeid, kus valla maa on omavoliliselt kasutusse võetud. «Minu meelest võiks vald lausa inventuuri teha külade kaupa, kui palju maid siin tegelikult omavoliliselt kasutusse on võetud – kes on endale parkla teinud valla maa peale, kes heki kasvama pannud,» toob ta naabrusest näiteid.
Kas siis vald peaks iga teise kinnistu pärast kohut käima? «Ma tahaks öelda, et just vastupidi! Järelikult on mingisugune ajalooline piiride kujunemine olnud... Seda probleemi tuleks lahendada süsteemselt ehk siis vaadatagi, kas mingit maajuppi on vallal vaja või ei ole. Äkki saab seda erastada või võõrandada,» küsib Uripea probleemi olemuse üle arutledes. «Miks just mind ainukesena praegu kiusatakse?»
Apellatsioonkaebust saab esitada 21. juulini
Viimsi vallavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Heiko Leesment sõnas Elu24-le, et Uripeal on aega kuni 21. juulini halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebus esitada. «Kui vahepeal midagi ei muutu, saame juuli lõpus sellel teemal rääkida, sest siis on otsus lõplikult jõustunud,» jäi vallavalitsuse kommentaar hetkel napiks.
Endine piirdeaed oli väidetavalt rajatud vallaametniku loaga
Mai lõpus selgitas Uripea kohtule, et ostis 2006. aastal Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rannakuuse tee 10 asuva kinnistu. Juba siis oli krunt Uripea sõnul piiratud aiaga, mis asus samas kohas, kus Uripea piirdeaed praegugi.
Mees lisas, et kinnistu eelmise omaniku sõnul käis toona vallaametnik kohapeal ning andis loa aia ehitamiseks mõned meetrid kaugemale, kui kinnistu piir tegelikult ette nägi, eesmärgiga piirata puistuga piirneval rannaalal parkimist. See aga juhtus Uripea sõnul juba rohkem kui 20 aastat tagasi ning tema rajas uue piirdeaia täpselt vana aia asemele, sest nii oli see varem olnud.
/nginx/o/2022/05/27/14581536t1he34a.jpg)
Seoses valla territooriumil asuva piirdeaaiaga esitas Viimsi vallavalitsus möödunud aasta septembris Uripeale korralduse «Ettekirjutus-sunniraha ja asendustäitmise hoiatus ehitise lammutamiseks», mis näeb ette aia lammutamist ja trahvi maksmist. Selle vaidlustamiseks pöördus mees aga kohtusse. Loe pikemalt siit!