:format(webp)/nginx/o/2022/06/20/14641674t1h7a2d.jpg)
Tallinnas Võlvi tänaval on naabrid omavahel nii riidu läinud, et tülide lahendamiseks taotletakse lähenemiskeelde. Ühtedele naabritele ei sobi teiste lapsekasvatusmeetodid ja teised kurdavad, et kannatavad juba aastaid vaimse terrori all. «Ta ütles, et võib mind ära tappa, kui tahab!»
Võlvi tänava maja ülemisel korrusel elab üheksa-aastase lapsega pere, kelle sõnul tülitavad alumised naabrid neid juba aastaid. Naabrid on nii lapsele kui ka vanematele teravalt öelnud ning lähenemiskeelu kohaldamise soovi põhjus seisneb just selles, et nad ei taha alumisi naabreid enda lapse lähedusse.
Alumisel korrusel elab eakam paarike, keda häirib, et laps korteris hüppab ja ringi jookseb. Olegi ja Valentina sõnul on ülemised naabrid halvad vanemad, kes päevad läbi joovad ning enda last kasvatada ei oska. Seetõttu on nad lapse kasvatamise enda kätesse võtnud ja noominud naabrite last nii palju, et kooliealine poiss on hakanud neid kartma.
Sõna sõna vastu
Ülemiste naabrite Andry ja Natalja sõnul karjuvad ja ähvardavad alumised naabrid neid pidevalt.
Natalja räägib kohtus korrast, mil naabriproua tema ja ta lapse trepikojas läbi sõimas. Alumisel korrusel elav vanaproua Valentina küsis naiselt, mida nad selle tööõnnetusega pihta hakkavad. Natalja ei suutnud uskuda, et keegi kasutab tema lapse kohta selliseid sõnu. «Ta ütles, et me sünnitame lapsi ja ei tea, mida nendega peale hakata,» rääkis Natalja. «Ma ei oska vastata sellistele solvangutele. See juhtub kogu aeg.»
Ükskord olid alumised naabrid ähvardanud nende «tööõnnetuselt» pea otsast ära tõmmata. Teine kord olid ema ja poeg liftiga üles sõitnud, kui alumised naabrid neile käe ette panid ja möödudes Nataljat lükkasid. Kord oli Oleg rääkinud, et nende laps on lapsendatud ning tema hakkab uurima, kust nad ta said. Ühel korral oli Oleg lapsele öelnud, et ta läheks koju ja ema valab talle seal tekiilat.
Naabrite keeruline läbisaamine ja tapmisähvardused
Ülemiste naabrite sõnul ei ole alumistel naabritel mitte kellegagi kortermajas häid suhteid. Väidetavalt on kõikidel korteriühistu liikmetel nendega probleem ning raamatupidajaga toimub pidev sõim ja süüdistamine.
Andry räägib, et naabrite omavaheline konflikt sai alguse juba 2007. aastal, kui nad kortermajja sisse kolisid. «Kui me hakkasime remonti tegema, ütles Oleg, et ta võib mind ära tappa, kui tahab. Tal on tõend, et ta ei ole vaimselt terve inimene, ja tal on relv ning kui ma midagi teen, siis on temal kõik korras,» ütleb Andry.
Pidevad politsei väljakutsed
Ülemiste naabrite sõnul ei saa nende laps oma kodus isegi laulda ilma politsei väljakutseta. «Me olime magamistoas, poiss laulis köögis ja politsei oli ukse taga. Laps tõesti kardab,» räägib Natalja.
Andry lisab, et üleeelmise aasta suvel leidis aset juhtum, kus tema poja sõprade külastus lõppes politsei saabumisega. «Meil olid külas lapsed, ma läksin neid kõrvalmajasse koju saatma. Tagasi tulles seisis politsei meie maja all. Politsei sõnul kutsuti neid välja, sest kisa käib ja midagi peab tegema,» räägib mees, kelle sõnul olid lapsed lihtsalt mänginud.
Oleg aga väidab, et selle aasta märtsikuus kutsuti ülemistele naabritele politsei, et maha rahustada nende kõva jooming. «Ja see toimus lapse juuresolekul,» lisab ta.
Alkoholi tarbimine ja lapse kasvatusmeetodid
Oleg süüdistab ülemisi naabreid sadade liitrite alkoholi joomises ja tõstab kohtus häält. Kohtunik Anu Uitam kutsub meest korrale, tuletab meelde, et kohtus ei karjuta, ning palub tal rahulikult võtta.
Kohtusaalis jätkub tuline vestlus. Valentina sõnul joovad ülemised naabrid köögis ja laps hüppab nende pea kohal. Kohtuniku sõnul ei ole selle suhtes midagi teha, sest lapsed jooksevad ja hüppavadki.
«Aga kuidas mööda minna, kui laps tegeleb vandaalitsemisega ja ropendab?» uurib Oleg. «Siis ärge tehke talle neid märkusi, midagi pole teha, kõiki lapsi maailmas ei ole võimalik kasvatada,» sõnab kohtunik.
Kohtusaalis tehakse kümneminutiline vaheaeg, et maha rahuneda ja järele mõelda, kas on tarvis lähenemiskeeldu. Kohtunik Uitam pakub seejärel välja leppida naabritel omavahel kokku, et ei tülitse, ei häiri, ei lähene lapsele ja elatakse rahulikult samas majas edasi.
Heanaaberlikud suhted tagab kompromiss
Kohtunik leiab, et omavaheline kokkulepe oleks parem variant kui kohtumäärusega asja lahendamine.
Mõlemad osapooled on nõus ning lepivad kokku järgmistes kompromissi tingimustes: pooled ei suhtle teineteisega, välja arvatud korteriühistu liikmena, ega lähene teineteisele väljaspool elamut asuvates avalikes kohtades (tänavad, kauplused ja toitlustus- ja kultuuriasutustes) enam kui 50 meetrit, ühiskondlikus transpordis vähem kui 1 meeter ja kortermajas vähem kui 1 meeter.
Kohtunik tuletab istungi lõppedes taas kord meelde, et omavaheline läbisaamine on kõige alus ja isikutel tuleb ühes majas ikkagi edasi elada.