/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Eesti peaminister Kaja Kallas tähistab laupäeval oma 45. sünnipäeva. Elu24 pani selleks puhuks kokku 45 pildist koosneva galerii.
45 FOTOT ⟩ Juubilar Kaja Kallas läbi aegade: noorpoliitikust Eesti esimeseks naispeaministriks (10)
Kaja Kallas tähistab 18. juunil oma 45. sünnipäeva. Sotsiaalmeedia vahendusel on näha, et suuresti tähistamise asemel, tegi peaminister peamiselt siiski tööd. Reformierakond postitas Instagrami video, kus Kallasele kollektiivselt sünnipäevalaulu lauldi.
Sünnipäevaõnnitlusi jagati nii tänapäevasel moel — postitades sotsiaalmeedias naisest pilte, kui ka vanamoeliselt — õnnitlus trükiti uhkelt lehte. Elu24 lugeja saatis meile pildi Õhtulehe kuulutusest, kus oma õnnitlused edastasid Mihhail Kurakin, Maria Groznaja ja 70 Tallinna pensionäri.
/nginx/o/2022/06/18/14638408t1ha8a8.jpg)
Ka Elu24 proovis peaministrile õnnitlused edastada, kuid ilmselt on naisel arusaadavalt käed-jalad tööd täis ning telefonile vastata ei jõua.
Kaja Kallase elulugu
1977. aastal Nõukogude Eestis sündinud Kaja pärineb perekonnast, kes elas Venemaa imperialistliku unistuse kohutavas reaalsuses. 1949. aastal saadeti tema kuuekuune ema Kristi, vanaema ja vanavanaema massiküüditamise käigus Siberisse. «See oli võõras, kes kinkis mu vanaemale purgi piima ja hoidis mu ema sellel teekonnal elus,» rääkis Kaja 9. märtsil Euroopa Parlamendis peetud kõnes. «Just võõrad inimesed kuivatasid lapse mähkmeid vastu oma keha, kuna see oli ainuke soe koht loomavagunis. Ja just võõrad aitasid Eestisse naastes ütlemata palju.»
Tema isa Siim Kallas, kes ärgitas teda 1988. aastal Berliinis vabadust hingama, juhtis 1990. aastatel Eesti Panga presidendina riigi üleminekut demokraatlikule kapitalismile ning töötas aastatel 2002–2003 peaministrina. Pärast seda sai Siimust Euroopa volinik.
Kaja Kallas õppis õigusteadust ja majandust ning töötas advokaadina. 2014. aastal valiti naine Euroopa Parlamenti. Seal sai temast kiiresti Euroopa esihääl uue digitehnoloogia ja -regulatsiooni ning EL-Ukraina suhetes. Ta naasis Tallinnasse ning 2021. aasta jaanuaris sai ta Eesti esimeseks naispeaministriks. Tema valitsus saatis Kiievisse relvi juba 2021. aasta detsembris, vähem kui aasta pärast ametisseastumist.
Alates 2002. aastast oli ta abielus Roomet Leigeriga. Alates 2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 ühine poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel oma lahkuminekust.
Septembris 2018 abiellus Kallas Superia Corporate Finance'i partneri Arvo Hallikuga. Peaministri peres kasvab kokku kolm last: kaks poega ja tütar.
Kallas käis 2021. aasta mais ka Sky Plusi hommikuprogrammis, kus ta rääkis, et saab ikka olla ka «lihtsalt Kaja», mitte ainult peaminister. «Ma ei ole ennast kuidagi samastanud selle ametiga. Olen mina ja siis on see amet, mida kannan,» selgitas ta. Kallase sõnul tuleb see erinevus endale selgeks teha. «Sul võib tekkida peas väike error (tõrge – toim), kui lähed igale poole ja inimesed on väga lugupidavad. Võib tekkida see tunne, et nad kõik austavad sind. Ei, nad austavad seda ametit, sina oled ikka sina,» rääkis peaminister.
Kallase sõnul muudab peaministriameti keeruliseks lakkamatu tähelepanu, mistõttu on vaja kasvatada endale paks nahk. «Esimesest päevast oled sa suure luubi all. Kõik, mida teed, on kõigile nähtav ja kritiseeritav,» rääkis Kallas ning märkis, et sellisel positsioonil katseaega ega tööjuhendit pole.
«Reede õhtul, kui on väga pingeline nädal olnud, meeldib mulle abikaasaga head punast veini juua,» avaldas ta veel.