ARVAMUS ⟩ Pereisa mõistmatuses: miks nii inetult laste saamisest räägitakse?

Lapsed. Pilt on illustreeriv. Foto: Mailiis Ollino

Elu24 poole pöördus mees, kes ei mõista, miks perehüvitiste teemalistes aruteludes laste saamisest nii negatiivsete väljenditega räägitakse.  

Timo Kalaus elab Rakveres koos oma perega, kuhu sünnib peagi neljas laps. «See on väga hea, kui peretoetusi tõstetakse. Tore uudis. Meie perekonda see aitab,» ütleb 40-aastane pereisa Elu24-le. «Kuid ma sooviksin mehena ka oma sõna sekka öelda ja kutsuda rohkemaid mehi seda tegema, sest millegipärast võtavad sel teemal sõna peaasjalikult naised. Pere loovad aga mees ja naine ning see on mõlema jaoks oluline teema,» räägib Timo. 

Mehele teeb muret sõnakasutus, mida näeb perehüvitiste teemalistes artiklites. «On kurb, et meedias räägitakse nii koledasti laste saamisest ja just naised ise räägivad nõnda. Kasutatakse selliseid väljendeid nagu «sünnitusmasin», «raha paneb sünnitama», «naiste surumine nelja seina vahele» ning arutletakse, kas keegi kasutab lastetoetusi viinarahaks või mitte. Sellised võivad olla kohvilauajutud, kuid mitte avalik diskussioon meedias,» avaldab Timo. 

«Kas peaksin mehena ennast halvasti tundma, et olen naise surunud nelja seina vahele?» küsib Timo. «Ma ei ole ju. Soov saada neli last on meil olnud naisega ühine.»

Väljendit «sünnitusmasin» on kasutanud ka peaminister Kaja Kallas, öeldes: «Konkurentide perepoliitikat lugedes tundub, et käib vastutustundetu võistlus: kes lubab lastetoetusteks ebareaalsema summa. Jääb mulje, justkui naised ei olekski inimesed, vaid sünnitusmasinad. Aga ei naised ega mehed ole masinad. Kui tahame, et lastest kasvaksid õnnelikud ja rahulolevad kodanikud, peavad end hästi tundma emad-isad ja pered tervikuna. Ja selleks on vaja ka häid teenuseid.»

Väärtustagem elu

«Ärge rääkige uue elu loomisest rõvedalt,» on Timo sõnum. «Tean, et kõigi pere pole ideaalne ja on vägivallajuhtumid. Aga siis tuleks ka küsida, kuidas me sellise ühiskonnani oleme jõudnud, et meie ühiskonnas on vägivaldsed mehed.»

«Naistele on antud erakordne võimalus last kanda ning ta ilmale tuua. Hinnakem seda. Näiteks Einar Laigna on rääkinud väga kenasti naisest, armastusest ja perekonnast. Kui vaatan aga poliitikute väljaütlemisi, siis tekib kurbus küll,» avaldab Timo.

Riigikogus on praegu pooleli perehüvitiste seaduse eelnõu. Eelnõu järgi tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse eest 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300 eurolt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. 

Allikas: Riigikogu