Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Sõjakurjategijast Vene sõduri Vadimi lugu: tulistasime üksteist ja ööbisime sigalas

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Vene sõdur, 21-aastane Vadim Šišimarin Ukraina Kiievi kohtus. Teda süüdistati sõjakuriteos ja talle määrati eluaegne vangistus

Mai lõpus mõistis Ukraina Kiievi kohus Vene sõduri Vadim Šišimarini sõjakuriteos süüdi ja talle määrati eluaegne vangistus. 21-aastane venelane anti Ukrainas kohtu alla ukrainlasest tsiviilisiku mahalaskmises süüdistatuna. Vene sõdur võttis teo omaks ja vabandas kohtus ohvri lähedaste ees.

Briti ringhäälingu BBC andmetel jõudis Šišimarin võidelda Venemaa presidendi Vladimir Putini algatatud sõjas viis päeva enne, kui pidi end peitma sealaudas.

Ukraina kohtudokumentide järgi läks Vadim Šišimarin Vene kaitseväkke palgasõduriks, kuna tahtis aidata oma ema.

BBC kirjeldab Šišimarinit kui lühikest kasvu meest, kellel on lapselik nägu ja silmis ehmunud pilk.

Vadim Šišimarin sündis 2001 Siberis Irkutski oblastis 100 000 elanikuga Ust-Ilimskis. Ta lõpetas keskkooli ja läks 2019 Vene kaitseväkke. 2020 sai temast palgasõdur.

Šišimarin ütles Kiievi kohtus, et sõduriks hakkamisega tahtis ta aidata oma ema, kes kasvatab üksinda veel nelja last, kellest noorim on nelja-aastane.

Vene sõduri kasuisa suri enne seda, kui ta otsustas Vene kaitseväega liituda. Mehe sõnul lasti ta kasuisa kogemata maha.

«Ta oli valel ajal vales kohas,» ütles Šišimarini ema Ljubov sõltumatule uudisteleheküljele meduza.io.

Šišimarini sõnul said tema ja teised sõdurid kaitseväes olles hästi süüa. Talle anti korter ja ta kuupalk oli 40 000 rubla (511 eurot).

Vene sõdur, 21-aastane Vadim Šišimarin 23. mail 2022 Ukraina Kiievi kohtus. Venelast süüdistati sõjakuriteos ja talle määrati eluaegne vangistus

Ema sõnul oli ta vastu sellele, et ta vanim laps läheb palgasõduriks, ning kui poeg oli sõdur, ei saatnud ta talle raha, nagu lubas.

Vene sõltumatu ajakirjanduse andmetel on Šišimarinil võlgu rohkem kui 200 000 rubla (2555 euro) eest.

Šišimarini ema Ljubov sõnas, et ta ei teadnud sõjast Ukrainas enne, kui talle teatati, et ta poeg peeti Ukrainas sõjakuritegudes kahtlustatuna kinni.

Ema sõnul sai ta poja pruudilt video, millel on näha, kuidas Ukraina sõdurid Šišmarini kinni võtsid. Oli märtsi algus ja sõda oli kestnud paar nädalat.

«Ma ei teadnud, et Ukrainas käib sõda. Ma ei vaata ega loe uudiseid, sest neis on minu jaoks igasugust jama, mida ma ei usu. Pärast oma mehe surma ei taha ma midagi negatiivset,» sõnas naine venekeelsele BBC-le.

Šišimarin ei öelnud oma emale otse, et ta saadetakse Ukrainasse. 

Ta saatis emale sõnumi: «Kallis ema, mu mobiiltelefon ei tööta nädala. Annan selle ära. Kui keegi ütleb sulle, et olen Ukrainas, ära usu seda.»

Kui Ljubov sai teada, et Ukraina sõdurid pidasid ta poja kinni, pöördus ta alguses Venemaa kohalike võimude poole ja siis Moskvasse. Ta olevat isegi kirjutanud Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta tema poja ukrainlaste käest päästaks.

Mitu kuud hiljem on Vene võimude vastus talle olnud sama: «Teeme kõik, mida vaja. Oodake.»

Ema Ljubovi sõnul on ta info oma poja kohta saanud Ukraina võimude või teiste emade kaudu, kelle pojad Ukrainas sõdivad.

Vene sõduri advokaadi sõnul ei tundnud Vene võimud ega armee Vadim Šišimarini vastu huvi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas, et neil puuduvad andmed, et Vene sõdur Vadim Šišimarin oleks ukrainlaste kätte langenud ja kohtu alla antud.

Vadim Šišimarin sisenes 24. veebruaril koos oma üksusega Ukrainasse läbi Valgevene, kuhu Venemaa oli viinud enne sõda üksusi sõjaharjutuse ettekäändega.

Vene sõduritelt võeti 23. veebruaril ära mobiiltelefonid ja raha ning anti kolme päeva jagu kuivmoona.

Kohe sõja alguses läks Vene sõduritel asi käest. Šišimarini üksuses tekkis vääritimõistmisest tulistamine, kuna oma sõdurit peeti Ukraina sõduriks. Üsna pea oli neli haavatut, kaasa arvatud pataljoni juht, kes andis käsu viia tema ja veel kolm haavatut Venemaale haiglasse, kuhu oli sõita 100 kilomeetrit.

28. veebruaril hakkas venelaste kolonn sõitma Venemaa suunas, kaasa arvatud Šišimarin.

Nad olid sõitnud paarkümmend kilomeetrit, kui sattusid Ukraina üksuste tule alla. Osa Vene sõduritest sai surma ja ülejäänud põgenesid.

Kohalikud elanikud matsid hiljem Vene sõdurid maha. Seni on paigas näha Vene kolonni sõidukite riismeid.

Vene sõdurid nägid neile vastu sõitvat halli Volkswagenit ja avasid selle pihta tule. Autojuht ehmus, hüppas autost välja ja peitis end ojja. Šišimarin ja veel neli sõdurit kaaperdasid sõiduauto, kuna said aru, et saavad sellega kiiremini edasi.

Põgenemise ajal toimus sõjakuritegu, mille tõttu Šišimarin kohtu all anti. Vene sõdurid nägid tee ääres jalgrattal ukrainlast, kellel oli käes nutitelefon. Nad arvasid, et mees kavatseb neist Ukraina armeele teada anda.

Šišimarin lasi 62-aastase Oleksandr Šelipovi maha. Kiievi kohtus tunnistusi andnud teine Vene sõdur Ivan Maltõšev sõnas, et Šišimarin ei lasknud ukrainlast maha omal algatusel, vaid talle anti selleks käsk.

«Vadim ei tahtnud seda teha. Sõdur, kelle nime ma ei tea, keeras auto ümber ja ütles, et Vadim tulistaks ukrainlast või ta annab Vadimi argpükslusest kõrgematele ohvitseridele teada,» sõnas Maltõšev kohtus.

Šišimarin kinnitas Kiievi kohtus, et ta ei tahtnud neile juhuslikult ette jäänud meest maha lasta.

Uurimisel selgus, et Volkswagenis oli Vene sõduritele varasemast tundmatu mees, kes kandis ilma auastmemärkideta vormi ja kelle nimi oli Ivan Kufakov. Tema andiski käsu tulistada.

Autos reisinutest oli kõrgeim sõjaväeline auaste vanemleitnant Andrei Kalininil, kuid ta sõitis Volkswageni lahti jäetud pagasiruumis. Pärast tulistamist vahetasid sõdurid auto teise vastu ja Kalinin käskis sõduritel relvad kaitseriivi panna. Maltõševi sõnul andis Kalinin käsu, et tsiviilisikuid enam maha ei lastaks.

Viis vene sõdurit pidid ka järgmisest autost loobuma, kuna Ukraina snaiprid leidsid nad üles. Kufakov lasti maha ja alles siis said teised ta nime mehe taskus olnud dokumentide järgi teada. Neli sõdurit liikusid jalgsi edasi.

Pärast Ukraina soisel maastikul ekslemist jõudsid sõdurid Olenovskoe küla seafarmi ja otsustasid ööbida sealaudas. Selle peal oli väike tuba diivani ja kaminaga.

Kui Vene sõdurid kaminas tule süütasid, jõudis sündmuskohale farmi omanik, 62-aastane Nikolai Jarisko.

Jarisko meenutas hiljem meediale, et Vene sõdurid olid ta järsku ümber piiranud ning ta nägi neil relvi. Sõdurid küsisid ukrainlaselt süüa, kuid mehel ei olnud süüa kaasas. Siis küsisid nad temalt sigarette, mida tal oli.

Vanemleitnant Kalinin lebas ukrainlase diivanil ja ta jalal oli side, kuna ta oli end läbi soo kõndides vigastanud.

Jarisko oli pantvang ja kuulis, mida Vene sõdurid rääkisid. Tema sõnul helistas vanemleitnant pidevalt kuhugi. Ilmselt otsis ta kedagi, kes neid sealt minema viiks.

Selgus, et Kalininile öeldi esmalt, et neile saadetakse soomusauto, siis aga, et terve sõjamasinate kolonn. Lõpuks teatati, et kolonn on endiselt piirialal, kuid see lammutati ja selle juhtidega ei saadud ühendust.

Sõdurid küsisid Jariskolt, kas nad peaksid alla andma ning kas see on tõsi, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oli rahva hambuni relvastanud ja külas olid snaiprid. Nad kurtsid, et pole kaks päeva maganud ega söönud.

Sõdurid heitsid siis magama ja üks neist jäi valvesse. Šišimarin jäi valve ajal magama ja farmer Jarisko sai minema hiilida. Kui ukrainlane sealauta hiljem tagasi tuli, oli venelastest alles vaid nende jäetud jäänused.

«Ilmselt olid nad nii hirmul, et kartsid isegi väljas urineerida. Nad tegid oma häda seasulgude vahele,» sõnas Ukraina farmer meediale.

Jarisko arvates ei ole Ukraina kohtu poolt Šišimarinile määratud eluaegne vanglakaristus mõistlik.

«Ta tuleks kas maha lasta või Ukraina sõduri vastu vahetada,» ütles Jarisko BBC-le.

Sigalast jalgsi teed jätkanud sõdurid kõndisid koiduni. Nad ei näinud muud valikut, kui ukrainlastele alistuda ja seeläbi oma elu päästa.

Venemaa algatatud sõda Ukrainas kestab neljandat kuud ja põhilised lahingud toimuvad nüüd Ida-Ukrainas Donbassis, kus asuvad separatistlikud niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariik.

Lääs aitab Ukrainat, saates humanitaar- ja relvaabi.

Kommentaarid
Tagasi üles