Nagu kõik teavad, on lugu selline, et Isamaa kõlistab jälle kord paljutähendavalt peos kuldvõtmekesi, millega saab kapist uuesti välja lasta seal mõnd aega tolmu kogunud Jüri Ratase lendava tsirkuse. Juku-Kalle Raid meenutab, et mitte iialgi pole Eestis üks peaminister pidanud nii mitu korda päevas oma koalitsioonipartneri lollaka käitumise eest nii palju vabandust paluma kui Ratta tsirkuse päevil.
Valitsuse mittetoimimiseks on erakordselt sitt epohh, aga seda võimalust on just valitsuse mittetoimimiseks juba pikemat aega edukalt kasutatud. Reformi- ja Keskerakonna vankrike veereb juba küllaltki kaua kägisedes, ilma igasuguste piduriteta, mööda jalgrada otse kuristiku poole.
Noh et antagu nüüd Putinile see tükike kätte, mida ta tahab, ja jätkame poolelijäänud kohast. Kama siis neist ukrainlastest.
Rahu ajal täiesti normaalne. Aga Ukraina sõda pole ainult sõda Ukrainas, vaid on mõjutanud kogu maailma majandusstabiilsust, elukallidus tekitab kõikjal paksu verd ja rahulolematust ning me oleme ju kuulnud, kuidas kerkivad hääled, mis küsivad – praegu veel arglikult – et ega ei peaks lõpetama «Venemaa alandamist» ning jätkama tavalise äritegevusega sealt, kus see pooleli jäi. Noh et antagu nüüd Putinile see tükike kätte, mida ta tahab, ja jätkame poolelijäänud kohast. Kama siis neist ukrainlastest.
Mitte ainult prantslaste klassivanem ei jaura, vaid «sõjahüsteeria kütmisest» on pajatanud ka noorem Helme ning tema kamraadid. Mis seal imestada, EKRE on hoolega kogunud oma seljataha tublisid vandenõuteoreetikuid, kellest paljud figureerivad sihukestes netigruppides nagu «Nostalgiline ENSV», mille ühtne seisukoht räägib meile, et Nõukogude Liidus oli kõik okei, ei maksa viriseda. Nüüd aga oleme me ennast kellelegi Sorosele maha parseldanud jne. Aga need on ju puhas valijaskond!
Lisaks on EKRE ampsanud ka hunniku kohalike venelaste hääli, kes antud küsimustes tõmbavad sisetaskust vilkalt välja koloraadomardika lindi.