Lisaks on EKRE ampsanud ka hunniku kohalike venelaste hääli, kes antud küsimustes tõmbavad sisetaskust vilkalt välja koloraadomardika lindi ning on – nagu ütles Mihhail Kõlvart – «solvunud, et eestlased pööravad ukrainlastele nii palju tähelepanu», samas kui meie venkud on täiesti unarusse jäetud.
EKREIKE – nagu eelmist koalitsiooni kutsuti – mahutas just Keski, EKREt ja Isamaad. Meenutame, et selle koosluse ajas Keskerakond ise täitsa meelega kraavi. Algul oli reformaritega ilmselt talutav, aga siis hakkasid nad üle pea kasvama nagu Sosnovski karuputk!
Ilmselgelt ei meeldi Ratasele situatsioon, mil Kaja Kallas ei tööta vaid peaministrina, vaid ka välisministrina. Ning ei räägi üldse piisavalt ümmargust juttu kõigest ja mitte millestki.
Ja eks alandav ole seegi, kui Ratas hakkab oma esimesel tööpäeval kabinetivaikuses ootama sadu välisajakirjanikke (Kaja juures nad ju käisid!), aga tuleb ainult Kesktelevisioon.
Praegune valitsus ja situatsioon pole muidugi mingi pidupäevapitsa haukamine, aga kui Isamaa uuesti EKREIKEt putitama hakkab, tundub asi veel magedamana. Ka Mart Laar on selle ära tabanud ning maininud, et EKRE ja Keski ühte paadikesse laskmine tähendab igal juhul vähemal või rohkemal määral lähenemist Kremli jaoks nii hästi sobivale retoorikale.
Ning lõpunumbrina neil etendustel nägime alati hädiselt ringi veerevat Ratast, kes pidi seletama, et klounid tegid ainult nalja. Et neil ongi kohe sihukene amet lollust suust välja ajada.