FOTOD ⟩ Kurb! Noorte kliimaaktivistide töö ja vaev tehti sekunditega maatasa

Geriljaaianduse projekti osana istutatud taimed Kalamajas Kopli tänava ja Erika tänava nurgal. 2022. Foto: Karin Paulus

Noorukitest koosnev kliimaaktivistide grupp Fridays For Future tegutseb igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Et tuua linnapilti rohelust, istutasid noored Kalamajja geriljaaianduse projekti osana taimi. Kahjuks sai aga nende töö ja vaev kiire lõpu.

Kalamajas istutasid geriljaaednikud eelmise kuu lõpus Kopli ja Erika tänava nurgale mõned taimed. Kalamaja Facebooki grupis jagas geriljaprojektist pilti Karin Paulus, kelle meelest toovad sellised projektid linna julget loovust. «Neis on vabameelset võitluslikkust,» räägib ta Elu24-le.

Geriljaaiandus on toidu, taimede või lillede kasvatamine maal, mille harimiseks ei ole aednikel seaduslikke õigusi, näiteks mahajäetud või hooldamata aladel.

Geriljaaiandus annab võimaluse kaasa lüüa kogukonnaelus, et nautida külluse loomist kohtadesse, kus seda enne ei olnud. Noored geriljaaednikud istutasid Kalamajja ristikheina, niidulillede segu ja enelaid. Küll aga ei saanud taimede ilu kaua nautida ning noorte kliimaaktivistide tehtud töö ei jõudnudki vilja kanda.

Nii kauaks seda siis oligi

Platsil on olemas silt, millel palutakse seal niitmist vältida. Sellegipoolest on taimed vaid mõni päev pärast istutamist maha niidetud.

Postituse kommenteerijate sõnul on plats täna hommikul Tallinna poolt «kenasti korralikuks» trimmerdatud. «Kui te kivimüüri ette ei tee, siis niidetakse või tallutakse see maha. Olen korduvalt proovinud,» on postituse alla kommenteeritud.

Ära niidetud plats Kalamajas Kopli tänava ja Erika tänava nurgal, kus noored tegelesid geriljaaiandusega. 2022. Foto: Hanna Haraka

Geriljaaianduse projekti lõi Fridays For Future Eesti grupp, mis koosneb aktiivsetest noortest, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Liikumise põhiosa moodustavad põhikooli- ja gümnaasiumiealised õpilased.

Grupp nõuab kliimapoliitikat, mis rahuldaks kasvavaid vajadusi, ning kutsub kõiki inimesi enda ümber linna rohelisemaks muutma. Nad on valinud enda geriljaaianduse projekti tarvis umbes kuus kohta ning kaardistanud taimed, mida oleks hea sinna istutada. Projekti täideviimist alustati maikuus. Loodud on ka geriljaaianduse grupp, millega saavad kõik liituda.

«Geriljaaiandusega alustada on lihtne – otsige kohti, mis istutamiseks sobivad, ning kontrollige, millised kohalikud reeglid ja seadused sobiva maatüki suhtes kehtivad. Püüdke saada luba enne, kui võtate mõne mahajäetud maatüki enda hoole alla,» kirjutab grupp enda kodulehel.

Geriljaaianduse plats Kalamajas Kopli ja Erika tänava nurgal. 2022. Foto: Karin Paulus

Elu24 uuris Fridays For Future aktivistidelt, mis on nende eesmärk ning kuidas niitmist vältida saaks.

«Fridays for Future Eesti hakkas tegelema geriljaaiandusega, sest looduse linna toomine on üks viise, kuidas leevendada kliimamuutuste mõjusid, kannustada kogukonnaliikumisi ning anda inimlik vastulöök industrialiseeruvale maailmale, kus indiviidi tegude olulisus on vähenemas,» vastab Fridays For Future meedia töögrupi koordinaator Henri Holtsmeier.

Henri sõnul on linnas jalutades lihtne märgata kohti, mis on linna hoolest ilma jäänud. «Tallinna linn on suunatud autostumise suurenemisele ning loodust jääb meie ümber aina vähemaks. Kelle ülesandeks jääb asfalti vastu võitlemine maailmas, mida suunab raha? Ja raha vaatab ainult asfalti poole.»

Organisatsioonil on käimas diskussioon linnaga, et nad ei niidaks neid kohti maha ning nad ise ka alles katsetavad, mis töötab ja mis ei tööta. «Hetkel on alles veel roomava kukeharja istikud ja kui enelaste põõsastel lasta veel natuke kasvada, siis elavad nad ka tehtud niitmise üle.»

Grupp on alles vaikselt avastamas, mis töötab ja kuidas niitjaid taimedest eemal hoida.

«Niitjad teevad tööd valimatult, suvaliselt ja üsangi koordineerimata. Nii on lihtne, et detailid silme vahelt kaovad,» räägib Henri.

Facebooki postituse tegija Karin rääkis Elu24-le, kuidas geriljaprojektide maha niitmine sarnaneb grafiti eemaldamisega. «Need on loomult grafiti sugulased. Mulle meenub nüüdseks lammutatud kunstiakadeemia ja kaubamaja vahele salaja joonistatud jalakäijate sebra, mis näitas, et inimesed ei taha minna tunnelisse ja ei pea liikuma ringiga. See väike lapp Kopli tänava vastikul ristmikul on muidugi leplikum, sest me teame sildi kaudu, kes seda tegi ja kellele saaks soovi korral trahvi teha,» räägib Karin.