Lähikontakti teel leviv haigus teeb omastehooldajatele muret. Algul vaid ühelt ahvilt teisele edasi kandunud haigust esines varem peamiselt Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning selle levik mujale on olnud haruldane. Nüüd on see aga juba enam kui 30 riigis.
Ahvirõuged on nüüdseks levinud juba kümnetesse riikidesse ning WHO püüab selle arengut peatada
Iltalehti kirjutab, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ei oska veel hinnata, kui kaua ahvirõuged on levinud väljaspool Aafrikat. WHO ahvirõugete eksperdi Rosamund Lewise sõnul võib selle uurimiseks kuluda kuid või isegi aastaid.
Viimastel nädalatel on nakatumiste arv olnud kõrgeim Suurbritannias, Hispaanias ja Portugalis. Teadlased imestavad praeguse olukorra üle, kuna väga vähesed nakatunud patsiendid on Aafrikas reisinud või Aafrikas elava inimesega kokku puutunud.
WHO püüab nüüd takistada rõugete levimist veelgi laiemale alale, kuigi pole veel selge, kas haigust on praeguses staadiumis võimalik täielikult isoleerida.
Ahvirõuged ei levi piisknakkuse kaudu nagu Covid-19, vaid pikaajalisel kokkupuutel nahaga.
Seda haigust iseloomustavad gripilaadsed sümptomid, nagu palavik, peavalu, tugev väsimus, lihasvalud, külmavärinad ja lümfisõlmede turse. Pärast esmaste sümptomite ilmnemist tekivad nahale tuulerõugeid meenutavad villid.
Kui villiline lööve ja muud sümptomid on kadunud, võib öelda, et nakatunud inimene on terve. Sümptomid võivad kesta kaks kuni neli nädalat.
Ahvirõuged kuuluvad maailmast välja juuritud rõugetega samasse viiruste perekonda. Vaktsineerimisi pole tehtud alates 1980. aastast, seega ei ole suur osa 40–50-aastastest elanikkonnas haiguse suhtes immuunsed.