Vene blokaad Mustal merel tuleb lõpetada, aga kuidas? Üks võimalus on rahvusvaheline mereväeoperatsioon

Venemaa mereväe patrull-laev Aasovi merel Mariupoli lähedal. Ukraina sadamalinn Mariupol on Vene vägede kontrolli all. Foto on tehtud 30. mail 2022 Foto: AP Photo/Scanpix

Venemaa mereblokaadi tõttu on Musta mere äärsetes Ukraina sadamates lõksus 22 miljonit tonni teravilja ja muud toitu. Sellest teatas Twitteris Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Sanctions on Russia have no connection to the unfolding global food crisis. The sole reason for shortages, rising prices, and threat of hunger is the Russian military physically blocking 22 million tons of Ukrainian food exports in our seaports. Demand Moscow to end its blockade.

— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) May 28, 2022

Ministri sõnul tuleb suured viljavarud riigist välja viia enne, kui Ukraina põllumehed sel suvel ja sügisel oma järgmist saaki koristavad. Teraviljad valmivad juunis ja juulis, päevalillesaak augustis-septembris. Kui hoidlates neile ruumi pole, võib suurem osa toodangust põldudele mädanema jääda.

Enne Venemaa algatatud sõda toitis Ukraina teravili Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias 400 miljonit inimest. Seetõttu võivad Venemaa mereblokaadi jätkumise tagajärjed olla katastrofaalsed. Näiteks sügavates majandusraskustes Liibanonis on nisu hind tõusnud 70 protsenti ja leib kallinenud.

ÜRO maailma toiduprogramm (WFP) teatas, et kui Musta mere blokaad lähiajal ei lõppe, jäävad miljonid inimesed nälga.

«Ukraina on tähtis põllumajandusriik. See on meie probleem number üks,» kirjeldas olukorda Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk Briti ajalehele The Guardian.

Ta lisas, et kaalul on nii ukrainlaste kui paljude teiste ellu jäämine. Ilma teraviljata Ukraina majandus peatub ja sureb, tuues maailma mitmes paigas kaasa nälja.

President Vladimir Putin teatas, et Venemaa on nõus blokaadi Mustal merel lõpetama ja võimaldama teraviljaeksporti, kui lääs tühistab Venemaa-vastased sanktsioonid. Lääneriigid ei tühista Venemaale kehtestatud sanktsioone enne, kui Venemaa viib oma väed Ukrainast välja ja sõda lõppeb.

Lääne sõjaeksperdid otsivad viise, kuidas blokaad Mustal merel lõpetada. Kõige radikaalsemaks ettepanekuks on, et Venemaa blokaad Mustal merel tuleks purustada rahvusvahelise mereväeoperatsiooni abil.

NATO Euroopa liitlasvägede nüüdseks endine ülemjuhataja admiral James Stavridis andis väljaandele Bloomberg intervjuu, milles ütles, et edukas näide sellisest operatsioonist on olemas.

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis. Foto on tehtud 20. septembril 2012 Foto: Peeter Langovits

Pärsia lahel ja Hormuzi väinas toimus 1984–1988 niinimetatud tankerisõda. Tegemist oli omavahel sõdinud Iraagi ja Iraani relvastatud rünnakutega kaubalaevade vastu. Lisaks ähvardas Iraan katkestada naftatarned Pärsia lahel.

«Ülejäänud maailm tahtis, et naftat ikka transporditaks, ja valis dramaatilise lahenduse: USA lipu all sõitnud naftatankerite sisseviimise ja väljatoomise läbi pudelikaela,» sõnas Stavridis, kes selles USA mereväe operatsioonis noore mereväelasena osales.

Operatsioon õnnestus, kuid oli ka üks tagasilöök. USA mereväe raketiristleja tulistas Pärsia lahel kogemata alla Iraani reisilennuki. Kõik pardal olnud 290 inimest hukkusid.

Stavridise arvates saaks Musta mere blokaadi lõhkuda USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa merevägi koostöös NATO Musta mere äärsete riikide Türgi, Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Tõenäoliselt ei anna ÜRO sellisele missioonile mandaati, samuti mitte sõjaline liit NATO. Kuid üksikud NATO riigid võiksid operatsiooniks liidu luua. See kindlustaks meretee Odessasse ja sealt tagasi, kuid enne tuleb ala meremiinidest puhastada.

Mereoperatsiooniks liitunud riigid võiksid Venemaale teatada, et annavad Venemaa laevadele vastulöögi, kui need üritavad takistada Ukraina sadamatest pärit viljaga lastitud laevade liikumist Mustal merel.

Teiseks võimaluseks on leida alternatiivseid eksporditeid Ukraina teraviljale ning päevalilleseemnetele ja -õlile. Euroopa Liit on juba kaalunud niinimetatud solidaarsuskoridore.

Uut transpordilogistikat on väga keeruline korraldada, kuna tegemist on kaubaga, mida on miljoneid tonne. Enne sõda eksportis Ukraina oma Musta mere sadamatest igas kuus 5–6 tonni teravilja.

«Probleemi ulatus on tohutu. Viimase 15 aasta jooksul oleme ehitanud oma kaubavedamise nii, et seda ei saa lihtsalt asendada mõne teise sadama ja sihtkoha valimisega,» ütles Ukraina majandusarengu aseminister Tarass Katška Bloombergi andmetel.

Näiteks saab vilja vedada raudteel Ukrainast Poola Läänemere sadamatesse või Poola kaudu Leedu sadamasse Klaipedasse. Alternatiivide hulka kuuluvad Rumeenia sadamad ja Lõuna-Saksamaa Doonau jõesadamad.

Raudteetranspordi probleemiks on erinev rööpalaius. Teravili tuleb piiril Ukraina raudteevagunitest EL-i standardvagunitesse üle viia. See aga võtab aega ja maksab raha.

Teine probleem on Poola ja Rumeenia sadamate läbilaskevõime. Bloombergi hinnangul on see juba ülempiiril ja ka oskustööjõudu on sadamatesse raske saada. Transporti piirab samuti sobivate raudteevagunite nappus.

Poolal on 400-kilomeetrine laiarööpmeline raudteevõrk, mis ühendub Ukraina raudteevõrgustikuga Sileesia tööstusvööndis. Seda võrku kasutatakse näiteks terase transportimiseks ja võib kasutada ka teravilja transportimiseks. Selleks võiksid Ukraina ja Poola asutada ühise transpordiettevõtte ja sõlmida piiriületuse hõlbustamiseks lepingu.

Samal ajal varastab Venemaa Ukraina teravilja, külvab põldudele miine ja hävitab silohoidlaid, millest ei saa vilja kätte.

Vene vägede poolt maatasa pommitatud viljahoidla Ida-Ukrainas Donbassis Siverskis. Foto on tehtud 25. mail 2022 Foto: Credit Image: © Alex Chan/SOPA Images via ZUMA Press Wire/Scanpix

Kosmosetehnoloogiaettevõte Maxar Technologies tegi 19. kuni 21. maini satelliidipildid, millelt on näha, kuidas Krimmis Sevastopoli sadamas laaditi Venemaa laevadele oletatavalt Ukrainast varastatud vilja. Vili võis pärineda Vene vägede okupeeritud aladelt Zaporižžja ja Hersoni piirkonnas. Neis piirkondades on samas Ukraina parim põllumaa.

Maxar Technologiesi satelliidifoto, millel on näha Venemaa kaubalaeva Krimmi Sevastopoli sadamas 19. mail 2022. Kinnitamata andmetel laaditi laevale Ukrainast pärit vilja. Venemaa okupeeris Krimmi 2014 Foto: MAXAR TECHNOLOGIES HANDOUT via REUTERS/Scanpix

Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS andmetel alustasid Vene võimud Hersonis Ukraina 2021. aasta saagi transportimist Venemaale.

Venemaa käivitatud Ukraina anastussõda on varsti kestnud neli kuud. Venelased ei suutnud vallutada Ukraina pealinna Kiievit ja on praegu keskendunud Ida-Ukrainale Donbassile, kus asuvad Ukraina separatistlikud alad, niinimetatud Donestski ja Luhanski rahvavabariik.

A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 31/05/22. pic.twitter.com/anFGGnsGwq

— Ukraine War Map (@War_Mapper) May 31, 2022