L, 28.01.2023

Sandra Nurmsalu perehüvitise eelnõust: me ei suuda neljal kohal töötada!

Merilyn Närep
, Päevatoimetaja
Sandra Nurmsalu perehüvitise eelnõust: me ei suuda neljal kohal töötada!
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 14
Sandra Nurmsalu
Sandra Nurmsalu Foto: Kairit Leibold/ERR

«Rohkem mõistmist, vähem sappi nende suunas, kes ei lase rahvusel välja surra ja kannavad selles osas ülalpidamiskohustusi ka teie eest,» avaldab muusik Sandra Nurmsalu oma seisukoha perehüvitise tõstmise eelnõu kohta. 

«Ärge siis pahandage lasterikaste perede peale – teate, elukallidus sööb hetkelised toetused nagunii ära, ent samas – me ei suuda neljal kohal töötada, et asuda väikeperedega tulude-kulude arvestuses samal positsioonil,» kirjutab muusik Sandra Nurmsalu ühismeedias, vihjates perehüvitise tõstmise eelnõule.

Sandra rõhutab, et peavad ikka suutma hakkama saada samade palkadega, mis ühe-kahelapselised pered. «Kuigi kulud on mitu korda kõrgemad kõigele. Rohkem mõistmist, vähem sappi nende suunas, kes ei lase rahvusel välja surra ja kannavad selles osas ülalpidamiskohustusi ka teie eest,» näitab muusik toetust eelnõule.

Sandra Nurmsalu.
Sandra Nurmsalu. Foto: Konstantin Sednev

Keskerakonna ja kolme opositsioonierakonna esitatud perehüvitise tõstmise eelnõu, millega Reformierakond praegusel kujul nõus pole, tuli esimesele lugemisele 30. mail. 

Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul ei kõlba sellisel kujul valimatult raha viskamine kuhugi ning pole ka riigile jõukohane. «Puhtrahanduslikult ja sotsiaalselt on see täielik idiootsus,» ütles Ligi eelnõu kohta. «Arvan, et pole enam valitsust sellisel kujul, kus tehakse koostööd ja esitatakse asju ühise pingutusena.»

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid avaldas lootust, et Reformierakond siiski ühineb eelnõuga – ehkki valitsusliidu teine osapool on öelnud, et kui eelnõu sellisena vastu võetakse, astub peaminister tagasi. Karilaiu hinnangul on just Reformierakond pannud nad sundseisu, sest pole lihtsalt vaevunud neid kuulama.

«Teemade mittekuulamine on viinud selleni, et otsime poliitilist tuge, et saaksime oma poliitilist mõtet ka ellu viia,» lausus Karilaid. Reformierakond on oma väljaütlemistes siiski saatnud sõnumeid, et lastetoetustega ollakse valmis tegelema, iseküsimus, kas eelnõu ka toetatakse.

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et põhimõtteliselt ei ole nad laste toetamise vastu, kuid Keskerakonnalt paluti aega, et omavahel asja arutada. Aega neile aga ei antud – Karilaiu sõnul seetõttu, et «anomaalses olukorras on vaja kindlustunnet».

Ta tõi näiteks, et ka pensionäride tulumaksuvabastuse otsus tehti ära poolteist aastat varem. «Otsus tuleks langetada varem, teha vastavad ettevalmistused, ning eelnõu rakendukski veebruarist 2023,» ütles ta.

Riigikogu ei toetanud esmaspäeval Reformierakonna ettepanekut lükata esimesel lugemisel tagasi perehüvitiste seaduse eelnõu, seega läheb parlament eelnõu menetlusega edasi.

Loe pikemalt Postimehest!

Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.

Eelnõuga tõstetakse kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel.

Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.

Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Märksõnad
Tagasi üles