Ornitoloog Marko Mägi sai keset tänavat korraliku sõimu osaliseks: mind rünnati tammetõruga

Marko Mägi Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees

Eesti ornitoloog ja käitumisökoloog Marko Mägi jagab ühismeedias kummalist seika, kuidas teda keset tänavat tammetõruga rünnati.

«Varahommikul rünnati mind keset tänavat tammetõruga. Õnneks oli mul müts peas. Lisaks sõimati korralikult läbi,» kirjutab Marko Mägi sotsiaalmeedias. 

Rünnakul on aga väga lihtne põhjus. Nimelt vajas üks pisike varesepoeg kaitsmist. «Poeg oli juba lennuvõimeline ja lahkus omil tiivul, kuid tund aega hiljem, kui lonkisin tagasi linnuloenduselt, sain samas kohas taas korraliku sõimu osaliseks.»

Ornitoloogi loo moraaliks on, et linnupoegadest tuleks eemale hoida või muidu... «Õnneks näib Tartu botaanikaaia naabruses tegutsev varesepaar piirduvat sõimuga.»

Varest saab hästi ära tunda tema hallikasmusta värvuse järgi. Pea, kael, tiivad, jalad, saba ja nokk on tal mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Varese kehamass on keskmiselt 360–480 grammi, tiivapikkus 31–34 sentimeetrit.

Varesed elavad nii linnas kui ka maal. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, kuid mitte paksus laanes, need varesele ei meeldi.

Vares sööb peaaegu kõike, alustades putukatega ja lõpetades lindude ning nende munadega. Nende hulka käivad näiteks närilised, konnad, kalad ja taimeseemned. Kui loomakesi on talvel vähe, võib varest kohata ka prügikastides toidujäätmeid otsimas.

Nad ehitavad pesa aprilli alguseks, kuigi paarilise otsingud hakkavad juba märtsi lõpus. Tavaliselt ehitab vares oma pesa puu otsa ning see on väljastpoolt kaetud jämedamate ja peenemate okstega, seest aga karvade, rohu ja sulgedega. Vahel on nende pesa ka põõsas või lihtsalt kivihunnikus. Mõnikord pesitsevad varesed mitu korda samas pesas.

Emaslind muneb aprilli keskpaigaks keskmiselt 4–6 muna. Haudumine kestab 17–20 päeva. Algul, kui pojad on väikesed ja jõuetud, tassib pessa toitu isaslind, paari päeva pärast juba mõlemad vanemad.

Lendama õpivad varesepojad viienädalaselt, juuni alguses. Natukeseks ajaks pärast pesast lahkumist jäävad nad veel kokku. Enamus meie varestest lahkuvad talveks, et siis märtsi teisel poolel tagasi tulla. Paljud jäävad ka siia talvituma.

Rahvapärasteks nimetusteks on tal: vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina ja raagus. Varesed ei kuulu looduskaitse alla.

Allikas: www.miksike.ee