Kas tõesti on suursugune Vene sõjavägi osutunud nii hädiseks, et naised käivad neile piiri peal abi andmas?

Vene sõdurid Foto: EPA

The New York Times kirjutab Vene kinnisvaramaaklerist, kes on olude sunnil õppinud sõjameditsiini ning varub oma kulu ja kirjadega meestele piiri äärde süüa ning muid esmatarbekaupu.

Natalia Abijeva on kinnisvaramaakler, kes on spetsialiseerunud eelkõige üürikorteritele Moskvast idas Nižni Novgorodi linnas. Kuid viimasel ajal on tal palju tegemist olnud hoopiski sõjameditsiini õppimisega.

Ta avastas, et hemostaatiliste graanulite pakid võivad peatada tugeva verejooksu ja dekompressiooninõelad leevendada survet rinnus, kui neid sinna torgata. Sõjaväehaiglas oli haavatud komandör talle rääkinud, et üks seltsimees suri tema käte vahel, kuna tal polnud hingamistorusid.

37-aastane Abijeva on otsustanud ohjad enda kätte võtta. Kolmapäeval asus ta koos kahe sõbraga seitsmendat korda pärast sõja algust veebruaris kaubikuga Ukraina piiri poole teele ning pakkis kaasa sibulat, kartulit, raadiosaatjad, binoklid, esmaabivarustuse ja isegi mobiilse hambaravikomplekti. Ta ütles, et sõja algusest saadik on ta kogunud rohkem kui 60 000 dollarit, et osta Ukrainas teenivatele Vene sõduritele toitu, riideid ja varustust.

«Mulle tundub, et kogu maailm toetab meie suuri vaenlasi,» ütles proua Abijeva telefoniintervjuus. «Samuti tahame pakkuda oma tuge, et öelda: poisid, me oleme teiega.»

Kogu Venemaal on suures osas naiste juhitud rohujuuretasandi liikumised tekkinud selleks, et anda Venemaa sõduritele abi. Need on tõendid president Vladimir Putini sõjategevuse teatavast avalikust toetusest, aga ka venelaste kasvavast äratundmisest, et nende sõjavägi, keda enne sissetungi ülistati maailmatasemel lahingujõuna, osutus võitluseks haletsusväärselt vähe ettevalmistunuks.

Abi sisaldab sageli maiustusi ja inspireerivaid sõnumeid, kuid see läheb palju kaugemale ameeriklastele Iraagi sõjast tuttavatest hoolduspakettidest. Kõige nõutumad kaubaartiklid on imporditud droonid ja öise nägemise skoobid, mis on märk sellest, et Venemaa 66 miljardi dollari suuruse kaitse-eelarvega ei ole suudetud toota kaasaegseks sõjapidamiseks vajalikke vahendeid.

Meditsiinivarustuse järele on suur nõudlus osaliselt Ukraina sõjaväe kasvava tulejõu tõttu, kuna lääs tugevdab seda üha enam võimsate relvadega. Separatistide komandör ja Venemaa parlamendi liige Aleksandr Borodai ütles telefoniintervjuus, et rinde Venemaa poolel vajati suurtes kogustes materjale šrapnellihaavade ja põletuste raviks. Rohkem kui 90 protsenti Venemaa sõdurite vigastustest mõnes piirkonnas on tema sõnul viimasel ajal põhjustatud suurtükitulest.

«See ei muuda sõjalist operatsiooni meie vaatevinklist kiiremaks – see muudab meie olukorra keerulisemaks, ma ei eita seda,» ütles Borodai, viidates lääne relvatarnetele. «Võimalik, et meie sõjaväejuhid ei olnud valmis selleks, et läänepoolne toetus on nii suur.»

Venemaa riigimeedias mainitakse neid rühmitusi harva, võib-olla seetõttu, et need õõnestavad sõnumit, et Kremlil on sõda kindlalt käes.