/nginx/o/2012/02/06/945578t1h4cea.png)
Seekordne «Võsareporter» üritas aidata vanaprouat, kellelt peteti välja raha.
«Võsareporter» kuulutas välja tagaotsitava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanaproua Helgi, kellel hiljuti jalg amputeeriti, soovis müüki panna oma asjad, et korralik jalaprotees osta. Nüüdseks on tema omanduses olnud asjad ammu minema veetud, kuid raha ja proteesi jalale pole siiamaani ning ta vireleb jätkuvalt ratastoolis.
«Meil polnud enam vaja kombaini ja viljakuivatit. Enne pidasime loomi ja kasutasime neid, kuid enam mitte,» seletas Helgi.
Ostja leidis Helgi ilma kuulutuseta üles, selgitades, et sai telefoninumbri kelleltki, kes on varem proualt asju ostnud.
Kuna eelnevad ostjad olid ausad inimesed, ei osanud Helgi kahtlustadagi, et tema telefoninumber on sattunud kõuriku kätte, kelle nimi on Sandor Tamme.
Tamme käis niikaua pinda, kuni Helgi soostus müüma - kokku 36 000 krooni ehk 2302 euro eest. Õnneks astus vahele Helgi poeg, kes lasi teha ostu-müügi lepingu ja mehe passist koopia. Lepingus oli kirjas, et maksetähtaeg on kümme päeva. Kõik tõendavad paberid on seega Helgil olemas, kuid raha pole juba üle kümne kuu.
Asi jäi venima, kuni Sandor enam telefonile ei vastanud. «Võsareporter» helistas Sandorile, kuid mees pani telefoni ära.
Võsa uuris Sandori allkirjastatud pabereid edasi. Nendest selgus, et võlgu jäämisel peaks mees maksma kümme protsenti viivist päevas. Seda arvestades oleks ta Helgile võlgu juba üle 80 000 euro. Seda muidugi seadus nõuda ei lubaks, aga kahekordse summa ja kohtukulud - kui asi peaks selleni jõudma - peaks ta kinni maksma küll.
Sandor teadis väga täpselt, milleks proua seda raha vajab. Ta teadis ka seda, et Helgi abikaasa on samuti invaliid.
«Võsareporter» lubas asja lahendamiseks teha, mis suudab, ja kuulutas Sandor Tamme tagaotsitavaks.
Vaata saadet: