K, 5.10.2022

VIDEO ⟩ CNN: ukrainlasi on küüditatud läbi filtreerimislaagrite Venemaa äärealadele

Inna-Katrin Hein
CNN: ukrainlasi on küüditatud läbi filtreerimislaagrite Venemaa äärealadele
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Üks Venemaa loodud niinimetatud filtreerimislaagritest Ida-Ukrainas Donetski oblastis Bezimennes. Foto on tehtud 6. mail 2022
Üks Venemaa loodud niinimetatud filtreerimislaagritest Ida-Ukrainas Donetski oblastis Bezimennes. Foto on tehtud 6. mail 2022 Foto: REUTERS/Alexander Ermochenko/Scanpix

Ameerika Ühendriikide uudistekanal CNN teatas viitega oma allikatele, et sajad tuhanded ukrainlased on viidud filtreerimislaagrite kaudu Venemaa äärealadele. Ameeriklastest ajakirjanike andmetel on selliseid ukrainlasi rohkem, kui USA võimud on avaldanud.

CNN-i teatel põhinevad nende andmed neljal anonüümsel allikal, kes on kursis lääne värskeimate luureandmetega.

Allikate sõnul on tegemist süstemaatilise küüditamisega, mille raames on osa inimesi viidud oma Ukraina kodudest Venemaa kõige kaugematesse piirkondadesse tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Osa ukrainlasi on läinud laagritesse vabatahtlikult, et sõja eest põgeneda, osa on viidud vastu nende tahtmist kontrollpunktidest ja pommivarjenditest. Pealtnägijate sõnul on inimesed laagrites ebainimlikes tingimustes, neid kuulatakse üle ja piinatakse.

Inimesed, kes on olnud filtreerimislaagrites kolm nädalat, saavad Venemaa dokumendid ja nad saadetakse mõnesse Venemaa kolkasse. CNN-i andmetel on ukrainlasi viidud isegi Venemaa Kaug-Itta Ohhoota meres asuvale Sahhalini saarele.

Mõni väljasaadetu võib saada elamispaiga, Venemaa SIM-kaardi või natukene raha. Teised jäetakse lihtsalt omapäi ja nad peavad ise hakkama saama.

Venemaa sõltumatu sotsiaalmeediaväljaande Meduza andmetel on üks ukrainlasi täis laager Kesk-Venemaal Leonidovkas. Osa seal olnutest pääsesid venelastest aktivistide abil Peterburgi, kust nad said edasi liikuda Eestisse.

Osa laagreid on Ida-Ukrainas separatistlikes niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariigis. 

USA allikate teatel on deporteerimise ja alandamise eesmärgiks viia läbi identiteedi- ja kultuuriline genotsiid. Inimõigusaktivistide sõnul on tegemist süsteemiga, mida Venemaa kasutas esimese Tšetšeenia sõja ajal 1994–1996 ja ka teise Tšetšeenia sõja ajal 1999–2000.

USA luureametnike andmetel ajupestakse laagritesse pandud ukrainlasi. Ameeriklastest diplomaadid on selle avalikult hukka mõistnud ja öelnud, et see kujutab endast sõjakuritegu.

«Ukrainlasi ei panda ilmtingimata sunniviisiliselt sõidukitele, kuid paljud sattusid olukorda, kus neil ei olnud valikut: kas istute bussi, lähete laagrisse ja sealt edasi Venemaale või surete mürskude all. Tegemist on sõjaseadustega keelatud suundtransportimisega,» selgitas inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna asejuht Tatjana Lokšina.

Tsiviilelanike evakueerimine Mariupolist Ida-Ukrainasse Donetski piirkonda. Foto on tehtud 1. mail 2022
Tsiviilelanike evakueerimine Mariupolist Ida-Ukrainasse Donetski piirkonda. Foto on tehtud 1. mail 2022 Foto: REUTERS/Alexander Ermochenko/Scanpix

Ei ole teada, kui palju ukrainlasi on Venemaale viidud. Arvud varieeruvad kümnetest tuhandetest miljonini. Allikate sõnul on lääne võimuesindajatel piiratud info ukrainlaste kohta, kes sunniviisiliselt oma kodumaalt minema viidi.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles hiljuti, et Venemaa relvajõud «teevad kõik, et ära hoida tsiviilelanikkonna surmajuhtumeid. Alates sõjalise erioperatsiooni algusest on Luhanski ja Donetski rahvavabariigi ohtlikest piirkondadest evakueeritud üle 1,37 miljoni inimese teistesse piirkondadesse, samuti on inimesi evakueeritud Ukrainast Venemaale».

USA luure andmetel juhib Venemaal asuvaid laagreid ja töötlemiskeskusi Venemaa julgeolekuteenistus FSB. Kahe USA luurega seotud isiku teatel said nad enne Vene vägede Ukrainasse tungimist infot, et Venemaa laseb käiku filtreerimislaagrite süsteemi, et võtta kinni ja võib-olla tappa ebasoovitavad ukrainlased ja ülejäänud saata Venemaale.

CNN-ile jõudnud info kohaselt on tingimused neis laagrites kohutavad, napib joogivett ja süüa, kuskil ei ole end pesta ja WC-sid on vähe. Vene võimuesindajad töötlevad seal ukrainlasi, keda alandatakse, mõnitatakse ja pekstakse.

USA võimude teatel lahvatas ühes sellises laagris kopsuhaiguspuhang, paaris teises laagris on ukrainlasi surnud arstiabi ja ravimite puudumise tõttu.

Osal vägisi Venemaale viidud ukrainlastest on õnnestunud laagritest lahkuda ning minna kas Gruusiasse, Armeeniasse või Eestisse. Teised on seni laagrites tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust ilma passi, raha ja muu eluks vajalikuta.

Inimõiguslaste teatel mitte kõiki okupeeritud Ukrainas filtreerimisprotsessi läbinud ukrainlasi ei saadeta Venemaale.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) andmetel kaovad mõned ukrainlased jäljeltult, teisi aga hoitakse vangistuses.

HRW ametnik Lokšina ütles, et Mariupolist viidi minema sadu Ukraina mehi, kes ei ole sõjaväelased. Neid hoiakse kinni kahes Ida-Ukraina linnas, Bezimennes ja Kazatsoes. Mõned on seal olnud rohkem kui kuu aega kooli- ja kultuurimajades.

«Neile öeldi, et pärast nende ülekuulamist saavad nad lahkuda 2–4 ​​päeva pärast, kuid nende passe ei tagastatud. Kuigi nad ei ole luku taga, on lahkumine võimatu. Ilma passita ei saa ringi liikuda, sest see tekitab nii Ukraina kui Vene sõjaväelastes kahtlusi. Isikut tõendava dokumendita inimene võidakse maha lasta. Need mehed ei tea, mis neist saab,» sõnas Lokšina.

Kinnipeetud ukrainlased saavad wifi-ühenduse korral oma mobiiltelefone kasutada, kuid nad peavad olema ettevaatlikud mobiiltelefonides leiduva suhtes, sest Vene sõdurid võivad telefonidest neile vajaliku teabe leida. Lokšina teatel on tegemist privaatsuse rikkumisega.

Lokšina sõnul arvavad kinnipeetavad mehed, et neid sunnitakse lõpuks võitlema niinimetatud Donetski või Luhanski rahvavabariigi relvajõududes ehk oma riigi Ukraina vastu.

Vene väed alustasid Ukraina anastussõda 24. veebruaril ja sõda kestab kolmandat kuud. Venemaa plaan võtta iseseisev Ukraina ära umbes kahe nädalaga kukkus läbi. Vene väed piirasid ka pealinna Kiievit, kuid ei saanud seda kätte ja märtsi lõpus olid sunnitud sealt taganema.

Venemaa tähelepanu on alates aprillist suunatud Ida-Ukrainale Donetskile, mis tahetakse vallutada ja Venemaaga liita. 

Märksõnad
Tagasi üles