Eksamite periood käes: kuidas stressivabalt materjali meelde jätta?

Foto: Shutterstock

Kevadisel perioodil on tavapärasest aktiivsemat õppetööd tuhandetel õppuritel meie ümber. Erinevad tasemetööd, kaitsmised, eksamid...ennast peab oskama kokku võtma! Kuidas enda aju ja heaolu eest hoolt kanda, et sinu ponnistused saaksid pärjatud vääriliselt? Väärt nõuandeid jagas mälutreener Tauri Tallermaa.

«Ka minu mälu on täpselt sama hea või halb kui igal keskmisel inimesel. Teadke, mälu peab ka unustama...vastasel juhul oleks meie elu väga keeruline ja raske. Kõigepealt, aju pole loodud vaid faktide meeldejätmiseks. Sellel organil on palju tähtsamaid asju teha. Aju hoiab meid elus,» sõnas mälutreener Tauri Tallermaa.

Tallermaa lisas, et aju üks tähtsamaid funktsioone on üldse ohtude märkamine. «Siit tekib ka see küsimus, et miks meil tihtipeale eksamil või tahvli ette minnes lööb mõtlemise justkui lukku. Mäletan, kuidas Jaan Tätte rääkis, mil moel teda kutsuti kooliajal eesti keele tunnis tahvli ette luuletust lugema. Ta minestas kaks korda tee peal ära, sest esinemise hirm tõmbas ta igat pidi lukku. Sellisel hetkel sa mõtled, et appi - ma ei mäleta, ma ei oska, kuid ma ju tegelikult õppisin,» rääkis ta.

«Kui selline olukord peaks ette tulema, siis tea, et see on aju kaitsereaktsioon. Mõtlemine jääb sel hetkel küll kõige viimaseks tegevuseks. Enne seda me märkame ohtu, reageerime sellele ja kogu tegevus tõmbab meid energiast tühjaks. Küll aga ma tahan loota, et need inimesed, kes teevad juba eksameid...teavad, kuidas õppimine tegelikult toimib,» lisas mees.

Tallermaa tõi välja, et eduka või mitte eduka õppimise juures pole suurt pistmist mälumahuga. «Mälumängurid mäletavad tohutult palju asju! Kui sa hakkad infoga järjepidevat tööd tegema, siis see jääbki sulle meelde. Aga sa pead seda materjali koguaeg kasutama. Koolis õpitut me kasutame hilisemas elus suhteliselt vähe, me ei pea hiljem kõiki teemasid unepealt mäletama,» sõnas mälutreener. 

«Kogu õppimise mõte ei seisne selles, et faktid ja teadmised eluks ajaks meelde jätta. Oluline on õppimise käigus õppida õppima! Õppida teemast aru saama, õppida lahendama. Eriti tänasel ajal, kui elutempo kiireneb - teadke, et kogu protsess algab siiski tähelepanust ja keskendumisest,» rääkis Tallermaa.

Tunnustatud mälutreener lisas, et inimestel pole tänapäeval mitte mäluprobleemid, vaid tähelepanuprobleemid. «Päriselt, me lihtsalt ei kuula! Paljud asjad lähevad kõrvust mööda. Oled sa siis telefonis või tegeled mingi muu asjaga. Normaalne, sa ei jõuagi kõike tähele panna,» rääkis ta.

«Tänase inimkonna üks suurimaid probleeme on istumine. Aga istuv keha pole väga hea energia tootja. Kuid õppimisel vajab aju tohutult palju energiat. Liigutage ennast vahepeal! Siit soovitus...viisteist, kakskümmend minutit...käi kasvõi köögis, võta klaas vett ja õpi edasi. Aga õpi edasi nii, et korraks vaatad ka tagasi. Ehk siis, andke õppimise perioodidel oma kehale koormust,» rääkis ta.

Üsna oluliseks teguriks on ka piisav uni. Tundub lihtne ja loogiline, kuid paljud meist kiirel perioodil ei pööra sellele kuigi suurt tähelepanu. «Tavapärane on see, et õppimine jäetakse viimasele minutile ja siis tehakse seda une arvelt. Kuid vähene uni vähendab mõtlemist, arutlemist ja ka mälu võimet. Uni on taastumiseks ja õpitu kinnistamiseks ülioluline,» sõnas Tallermaa.

«Paljud lapsevanemad siinkohal mõtlevad, et omal ajal olid ülikoolis pikad eksamiperioodid. Need oli tihti ilma uneta ja sai ju kuidagi hakkama. Kuid tänapäeval kulutame oma ressurssi igasugustele muudele kõrvalistele asjadele - TikTok, Instagram, YouTube, Facebook! Maailm on meie ümber nii kiire. Meil ei jagu ressurssi õppimiseks. Võta õppimise aeg...ja pühenda see vaid endale. Anna kehale siis ka aktiivsust, et aju jaksaks rohkem,» soovitas Tallermaa.

Oma tähtis roll on mängida mõistagi ka toitumisel. «Kusagilt mujalt meil seda energiat ei tule...vaid toidust ja puhkusest. Sellele tuleb tähelepanu pöörata. Pidage vastu, võtke pausi ja küll need eksamid teil õnnestuvad,» rääkis mälutreener Tauri Tallermaa raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!». 

Kuula täispikast intervjuust, mil moel spikrite kirjutamine võib kasulik olla!