Eestis elab üsna palju inimesi, kellel oli au või õnnetus – jäägu see igaühe enda otsustada – olla pioneeriorganisatsiooni liige. Juku-Kalle Raid tutvustab Putini plaani pioneeriorganisatsioon taastada. Projektiga tegeletakse praegu Vene riigiduumas.
Pioneeriorganisatsiooniasutamise kepsaka mõtte peale tuli Vladimir Uljanov ning see asutati 100 aastat tagasi mais – 1922. Täpsuse huvides isegi – otsi hullu taga hullu naist, sest ilmselt oli pioneerinduse kokkuõmbleja siiski hasartse Vova elukaaslane Nadežda Krupskaja.
Pioneeride "peeglitagune" maailm
See oli ette nähtud noortele vanuses 9-15 ja pidi kujutama endast partei truud järelkasvu, noorsoo avangardi, vankumatuid leninlasi. Kes on pioneer olnud, see mäletab hästi, kuidas noortele üritati rivivõistlustel distsipliini sisse tümitada, tundide kaupa lollidel koondustel vireleda, vintis töökangelaste ja mõmisevate sõjaveteranidega kohtuda ning koraldada koolisaalis küllaltki vaimuhaigelt välja nägevaid "lõkkeõhtuid". Saali keskele asetati püsti 3 lõkkepuud, nende alla punane lamp ja selle valguses tuli teineteist mentaalselt ja parteiliselt kasvatada.
Ühsõnaga, need olid lood, mis pidid kasvatama inimese, kes algab suure algustähega ja läheb kõhklematult surma, kui partei piiksatab. Umbes nagu eeldab tänapäeval Putin.
Minul jäi viimane totrus õnneks nägemata, olen selleks pisut liiga noor, 1980ndate keskpaiku enam Mustamäe koolisaalis punaste pirnidega ei mässatud.
Küll aga mäletan ma täiesti sõgedat teost "Jutustusi kangelaspioneeride elust", mille oli koostanud Juta Renzer. See kujutab endast väljamõeldiste kogumikkku ning presenteerib ridamisi olematuid kangelastegusid, olgu selleks siis Pavlik Morozovi isareetmine, džoti ette hüppavad lapsed, granaadiga vaenlase staapi tungivad põngerjad, fašistide ohvitsere mürgitavad maimuksed vms.
Ühsõnaga, need olid lood, mis pidid kasvatama inimese, kes algab suure algustähega ja läheb kõhklematult surma, kui partei piiksatab. Umbes nagu eeldab tänapäeval Putin.