Julia Geller on üle kümne aasta tegelenud puukide uurimisega ega pea neid sugugi vastikuteks olenditeks

Julia Geller Foto: Kuvatõmmis videost

Saates «Hommik Anuga» käis külas Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller, kes pakatab lausa rõõmust  enamus inimeste jaoks vastikustunnet tekitavates putukatest- puukidest.

Julia Geller  on üle kümne aasta oma elust pühendanud puukidele. Inimestele üldjuhul ikka puugid ei meeldi, sest nad tunduvad jäledad ning usutakse, et nad kannavad edasi hirmsaid haigusi.

Geller lükkab aga kiiresti ümber nii mõnedki müüdid puukidest. Näiteks arvatakse, et puugid oskavad lennata või lausa hüpata, kuid naise sõnul see sugugi nii ei ole. Puugikesed pidid oskama vaid väga hästi ronida ning kõrva taha end täis mugima satuvadki nad lihtsalt seetõttu, et neil on suurepärased omadused salaja omale kohta otsida.

Teiseks, arvatakse Gelleri sõnul, et puugid kannavad lisaks puukentsefaliidile või borrelioosile edasi ka verega kokkupuutel levivaid haigusi nagu herpes või HIV, see õnneks nii ei olevat. Siiski on borrelioos ja puukentsefaliit üsnagi hirmsad haigused.

«Olemuselt on nad fantastilised. Nende eluajaloo jooksul on tekkinud neil mitmeid  kaitsemehanisme, et kui nad hammustavad siis seda pole tunda ja, et neid on raske eemaldada,» räägib ta sellest, miks me üldjuhul ei tunne, kui puuk end meie kehale kenasti mugimiseks paika sättinud on.

Siiski on veider, et naine oma elu nii palju puukidele on pühendanud. Geller ka ise muigab sellele ja naerab, et sattus bakalaureuse praktikaga TAI-sse ning sattus seal rühma otsa, kes tegeles erinevate bakterite ja viiruste uurimisega ning pidas neid veidraks. Nüüd aga toimetab ise puukide kallal.

Kaks aastat tagasi lasi ta inimestel endale isegi postiga puuke saata ning läbi selle kuulis ta inimestelt põnevaid lugusid sellest, kust keegi puugi omal leidnud on. Geller ise on näiteks puugi avastanud oma magamistoa seinalt ning usub, et selle tassis sinna tema koer.