:format(webp)/nginx/o/2022/05/19/14560625t1h1d69.jpg)
Väidetavalt plaanib Venemaa armee juhtkond panna ühte väeüksusse spioonid, et saaks tuvastada ja neutraliseerida sõdurid, kes keelduvad Ukraina sõjas korraldusi täitmast.
Venemaa paigutab väidetavalt ühte väeüksusse mässajate tuvastamiseks spioonid
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat avaldas 18. mail aruande, milles viidatakse Ukraina sõjaväeluure andmetele, et Venemaa 70. motoriseeritud laskurpolk ei ole allunud korraldustele. Luureteenistus teatas, et Venemaa 58. ühendrelvaarmee föderaalse julgeolekuteenistuse osakond otsustas saata 70. polku spioonid ja informaatorid, teatab newsweek.com.
Ukraina direktoraat ei täpsustanud, kust ja kuidas ta selle teabe hankis. Newsweek pöördus teate kinnituse saamiseks Venemaa kaitseministeeriumi poole.
Viimastel nädalatel on rahvusvahelises meedias olnud teateid mässudest Ukrainas olevates Vene väeüksustes ja sellega kaasnenud moraali langusest. Lääne sõjaliste ekspertide sõnul saab osa Venemaa läbikukkumistest Ukrainas kirjutada mässumeelsete ja saboteerivate sõdurite arvele. Venemaa ei ole seni kinnitanud ega ümber lükanud, et Ukrainas olevates väeosades keeb mäss.
Venemaa meedia teatas võidust Aasovi mere äärses Mariupolis, kuna sealses Azovstali terasetehases olnud Ukraina sõdurid andsid alla. Samas ei ole Vene väed Ida-Ukrainas eriti midagi saavutanud. Harkivi oblastist lõid ukrainlased venelased välja.
Ukraina kaitseministeeriumi sõnul peavad venelased lisaks ukrainlastega võitlemisele võitlema ka rahulolematusega oma ridades.
«Vene okupandid keelduvad järjest enam täitmast oma väejuhatuse korraldusi aktiivsete pealetungioperatsioonide läbiviimiseks Ukraina territooriumil,» on ukrainlaste raportis.
Ukraina raporti kohaselt on mitmed Vene 70. motoriseeritud laskurpolgu üksused avalikult keeldunud sõjas osalemast ja nõudnud tagasisaatmist alalisse baasi Venemaal.
«Üksuste ülemad üritavad varjata sõnakuulmatust,» on raportis.
Ukraina andmetel saadeti Venemaa sõjaväelased, kes on sõjas osalemisest kõige aktiivsemalt keeldunud, sõja kõige ohtlikumale rindelõigule Ida-Ukrainas.
Ka väljaspool 70. polku tunnevad mõned Vene sõdurid väidetavalt, nagu kasutataks neid «kahurilihana», ja nad soovivad sõjaväljalt lahkuda. Ukraina luure on saanud sellest teada Vene side pealtkuulamisel.
Vaatamata mitmetele probleemidele armees ja jätkuvatele kaotustele Ukrainas kohapeal, ütles Vene president Vladimir Putin 9. mail Moskvas Natsi-Saksamaa üle saavutasid võidu tähistamisel peetud kõnes, et erioperatsioon Ukrainas jätkub.
Lääne sõnul kasutab Venemaa sõna «erioperatsioon», kuid tegelikult on tegemist vallutussõjaga.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/19/14560632t1h51a5.jpg)
«Me ei unusta kunagi seda, mida meie esivanemad tegid teises maailmasõjas, milles hukkus üle kaheksa miljoni ukrainlase. Üsna varsti on Ukrainas kaks võidupüha. Ja on keegi, kellel ei ole ühtegi võidupüha. Me võitsime siis. Võidame ka nüüd,» sõnas Putin siis.
Newsweek pöördus kommentaari saamiseks ka Ukraina kaitseministeeriumi poole.
Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja see kestab kolmandat kuud. Venemaa plaan vallutada Ukraina umbes kahe nädalaga kukkus läbi, samuti ei saadud kätte Ukraina pealinna Kiievit, mille juurest taganeti märtsi lõpus.
Venemaa suunas oma tähelepanu Ida-Ukrainale, kus asuvad Ukraina separatistlikud Donetski ja Luhanski rahvavabariik, mida Venemaa plaanib endaga liita.
Aasovi mere äärne sadamlinn Mariupol on põhimõtteliselt venelaste käes. Azovstali terasetehases olnud Ukraina sõdureid hakati selle nädala algusest sealt Venemaa kontrolli alla olevatesse linnadesse evakueerima.
Ukraina loodab saada oma sõdurid tagasi vangide vahetamise käigus. Venemaa duuma üritab vangide vahetamist seadusega takistada.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 19/05/22. pic.twitter.com/mh4rbbuW3g
— Ukraine War Map (@War_Mapper) May 19, 2022