VIDEO ⟩ Vene välisminister Lavrov kommenteeris Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist: ei ole vahet, kuid vajadusel astume samme

Vene välisminister Sergei Lavrov pidamas 17. mail 2022 kõnet Moskvas ühingu Znanie (Teadmine) sündmusel Foto: Russian Foreign Ministry/Handout via REUTERS/Scanpix

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kommenteeris, et Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisel ei muutu palju midagi, sest need kaks riiki on juba aastaid osalenud sõjalise liidu sõjaharjutustel.

Ta lisas, et lisaks Soomele ja Rootsile on veel NATO-ga liitumata riike, mis samuti osalevad neil harjutustel, teatab is.fi.

«NATO võtab ida poole laienemisel nende territooriume arvesse. Selles mõttes ei ole Soome ja Rootsi liitumisel NATO-ga mingit vahet. Vaatame, kuidas nende territooriumeid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis praktikas kasutatakse ja mida see meile tähendab. Võimalik, et peame astuma enda kaitseks samme,» sõnas Venemaa välisminister.

Eelmisel nädalal kommenteeris Venemaa välisministeerium Soome NATO-uudiseid.

«Soome plaan astuda NATO-sse on radikaalne muutus riigi välispoliitikas,» oli Vene välisministeeriumi avalduses.

«Venemaa peab oma riikliku julgeoleku ohtude ärahoidmiseks rakendama nii sõjalis-tehnilisi kui ka mittesõjalisi vastumeetmeid,» oli veel avalduses.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles mõni aeg tagasi, et Venemaa peab Soome liitumist NATO-ga ohuks. Peskovi sõnul ei muuda NATO laienemine Euroopat ega maailma stabiilsemaks.

«On ütlematagi selge, et NATO järgmine laienemine ei muuda Euroopat stabiilsemaks ega turvalisemaks,» teatas Peskov.

Peskov lisas, et Venemaa analüüsib olukorda ja rakendab vajalikke meetmeid oma julgeoleku tagamiseks.

Ukraina sõda on Venemaa-Lääne suhteid pingestanud ning läänes kardetakse, et konflikt võib kasvada NATO ja Venemaa vaheliseks suureks sõjaks. Sama on öelnud varem ka Venemaa välisminister Lavrov.

«Oht on tõsine, see on reaalne, seda ei saa alahinnata,» ütles Lavrov aprilli lõpus.

Lavrov nentis Vene välisministeeriumi veebilehel avaldatud intervjuus, et NATO on Venemaaga juba põhimõtteliselt sõjas lääneriikide relvasaadetiste kaudu Ukrainale.

Soome suursaadik NATO juures Klaus Korhonen ja Rootsi suursaadik NATO juures Axel Wernhoff andsid täna Belgias Brüsselis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile NATO-ga liitumise dokumendid ja taotluse.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoidmas Soome ja Rootsi NATO-sse astumise dokumente ja taotlust. Soome ja Rootsi esindajad andsid need 18. mail 2022 Brüsselis üle Foto: REUTERS/Johanna Geron/Pool/Scanpix

Vene väed tungisid Ukrainasse 24. veebruaril lootuses anastada see riik umbes kahe nädalaga. Nii see kui Ukraina pealinna Kiievi vallutamine kukkus läbi.

Märtsi lõpus tõmbusid Vene üksused Kiievi juurest tagasi ja aprillis alustati pealetungi Ida-Ukrainas Donbassis. Lääne luure andmetel ei ole Vene üksused seal eriti midagi saavutanud.

Ukrainlaste jaoks oli olukord kõige kriitilisem Aasovi mere äärses Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas ja kus asuvas Azovstali terasetehases oli nii Ukraina sõdureid kui tsiviilisikuid lõksus.

Ukrainastel õnnestus Venemaaga jõuda kokkuleppele. Esmalt päästeti tehasest tsiviilelanikud ning sel nädalal algas ka haavatud Ukraina sõdurite äraviimine Azovstalist.

Nad viidi Venemaa kontrolli alla olevatesse Ida-Ukraina linnadesse.

Lääne ekspertide sõnul on Ukraina Mariupoli põhimõtteliselt juba kaotanud, sest Azovstalis veel olevad sõdurid ei saa enam linna tagasi vallutada, neid on liiga vähe. Ukraina üritab kõik oma sõdurid sealt ära viia ning hiljem nende käes olevate Vene sõdurite vastu vahetada.