Ukraina armee alustas 15. mail Lõuna-Ukraina Mariupoli Azovstali terasetehasest haavata saanud sõdurite evakueerimist. See tähendab samas, et Ukraina on kaotamas tähtsat sadama- ja tööstuslinna Mariupolit, mille Vene väed on ümber piiranud.
VIDEO ⟩ Sõdurite evakueerimine Azovstalist tähendab, et Ukraina on kaotamas kunagist kreeklaste linna Mariupolit
Ukraina asekaitseminister Anna Maljar teatas, et nad jõudsid Vene armee esindajatega kokkuleppele ning 53 kõige raskemalt vigastatud Ukraina sõdurit viidi 16. mai hilisõhtul Novoazovski haiglasse. Veel evakueeriti Azovstalist 211 sõdurit, kes viidi mööda evakuatsioonikoridori Olenivkasse.
Novoazovsk ja Olenivka asuvad Venemaa armee poolt okupeeritud Donetski oblastis. Maljari teatel üritavad nad evakueeritud sõdureid vangide vahetuse käigus Ukrainasse tagasi tuua, teatavad afp.com ja reuetrs.com.
Ukraina kindralstaabi teatel on Azovstalis aga endiselt sõdureid, keda üritatakse päästa. Azovstali kaitsjad on nüüdseks peastaabi sõnul täitnud oma lahinguülesande, milleks oli tsiviilelanike päästmine ja kaitsmine.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas oma videosõnumis, et loodab kõikide Azovtalis olevate sõdurite eluga pääsemisele.
President @ZelenskyyUa: "A difficult day. But this day, like all others, is aimed at saving our country & our people. I want to emphasize that Ukraine needs Ukrainian heroes alive." The leader who values human life. 266 Ukrainian servicemen were evacuated from Azovstal as of now pic.twitter.com/XlO9usWo4W
— Hanna Liubakova (@HannaLiubakova) May 16, 2022
«Nende seas on mõned raskelt haavatud. Nad saavad ravi. Ukraina vajab oma kangelasi elusana,» teatas Zelenskõi.
Sõdurite evakueerimine Azovstalist tähistab tõenäoliselt Venemaa sissetungi ühe veriseima lahingu lõppu.
Ukraina teatel on nädalaid kestnud Mariupoli piiramise käigus hukkunud kümneid tuhandeid inimesi ning mitu korda arvati, et varemeteks pommitatud linn on kaotatud.
Sõdurite lahkumine Azovstalist on Ukraina jaoks märkimisväärne lüüasaamine, sest ülejäänud Mariupol langeb nüüd Vene vägede kätte.
Tsiviilisikud ja sõdurid peitsid end pikka aega Mariupoli Azovstali terasetehase maa-alustes varjupaikades. Kui palju sõdureid Azovstalisse jäi, pole täpselt teada, kuid enne 16. mai evakueerimisi arvas Ukraina armee, et seal on umbes 600–1000 sõdurit.
Tsiviilelanikud evakueeriti enne sõdureid paari nädala jooksul.
Azovi pataljon kindlustas end nädalaid Azovstali tehases ja selle komandör Denõs Prokopenko avaldas nüüd Telegrami kanalis sõnumi, milles ta ütles, et nad viisid ellu Ukraina relvajõudude juhtide plaani päästa inimelusid.
Prokopenko kirjeldas, et Mariupoli kaitsjad andsid Ukraina relvajõududele 82 päeva aega uute üksuste väljaõpetamiseks, rühmitamiseks ja sõjalise abi saamiseks välismaalt.
Ukraina armee teatel takistasid Mariupoli kaitsjad Venemaa relvajõududel 17 pataljoni jagu sõdureid ehk umbes 20 000 sõdurit ümbergrupeerimast ja takistasid sellega Zaporižžja vallutamist.
Ukraina armee peastaabi teatel on Azovstali kaitsjate hulgas sõdureid Azovi pataljonist ja Ukraina rahvuskaardi 12. brigaadist, kuid ka piirivalvureid, politseinikke, vabatahtlikke ja Mariupoli piirkonna kaitseväelaseid.
Azovi pataljoni komandöri Prokopenko avalduses ei selgunud, kui palju sõdureid Azovstali jäi. Samas Vene meedia juba rõõmustas ukrainlaste alistumise üle ja nende andmetel ei ole seal enam piisavalt Ukraina sõdureid, et Mariupolit kaitsta.
Mariupoli kaotus on Ukrainale tõenäoliselt raske kaotus. Venemaa relvajõudude jaoks tähendab see Krimmi operatsiooni suunal võimalust saada maad mööda juurdepääs Krimmile ning tagada merealaga ümbritsetud Krimmi poolsaare veevarustus.
Sajandeid tagasi Vene keisririigi ajal oli Mariupol kreeklaste linn ja enne Venemaa anastussõda elas seal 450 000 inimest, kellest neli protsenti on Kreeka juurtega.
Nende esivanemad tulid tänapäeva Mariupolisse 18. sajandil. Venemaa keisrinna Katariina II (1729–1796) andis oma 21. mai 1779. aasta dokumendiga eesõigused ja vabadused kreeklastest asunikele Krimmist, kes asusid elama Mariupolisse, mida siis nimetati Marianopoliseks.
Ukrainlastel oli võimalik Azovstali terasetehase ala kaitsta, kuna selle all on nõukogude ajal rajatud massiivne tunnelite võrgustik.
Aprilli kolmandal nädalal andis Venemaa president Vladimir Putin Vene vägedele käsu Azovstal ümber piirata. Vene väed tegidki seda, kuid ei üritanud Azovstali tungida.
Reutersi andmetel ei pidanud Putin Azovstali okupeerimist vajalikuks, kuna «nii või teisti annavad ukrainlased lõpuks alla, kui nad on piisavalt kaua ümber piiratud olnud».
«Piirake see tööstuspiirkond ümber nii, et kärbeski ei pääseks sealt läbi lendama,» ütles Putin aprillis kohtumisel kaitseminister Sergei Šoiguga.
Vene väed pommitasid alates aprillist Azovstali terasetehast pidevalt. Ukraina armee teatel on Vene üksused lasknud sinna fosforipomme ning tehases lõksus olnute sõnul kasutasid venelased samuti keemiarelva.