K, 5.10.2022

KINDLUSTUS EI ANNA VASTUSEID? ⟩ Pae tänava põlengus kodu kaotanud inimesed on teadmatuses ega tea, mis nende kodudest saab

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Pae tänava põlengus kodu kaotanud inimesed on teadmatuses ega tea, mis nende kodudest saab
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Põleng Pae tänaval
Põleng Pae tänaval Foto: Remo Tõnismäe

Pae tänava suurest põlengust on möödas juba üle kuu aja, kuid maja elanikud on endiselt teadmatuses, sest kindlustusettevõttega on suhtlus keeruline ning vastuste saamine venib ja venib. Millal saavad elanikud oma kodu tagasi?

7. aprillil peale lõunat sai häirekeskus teate, et Tallinnas Pae tänaval põleb kortermaja suure leegiga. 60 korteriga maja põleng sai väidetavalt alguse ühest katusekorterist, kuid ekspertiis ei ole veel tänaseni välja selgitanud, millisest täpselt.

«Kuuuurija» saates räägib Mikk Sepp, kelle sõnul hävitas tuli suurema osa tema elamisest, sest ta elas just viimasel korrusel ning osa korterist oli välja ehitatud pööningule.

Sepp näitas saatejuht Katrin Lustile oma tulest söestunud ja veest vettinud korterit ning kirjeldas, milline oli kodu enne ning kus midagi asus. Kerge must huumor käib jutuga kaasas, kui Sepp näitab oma poja tuba. «Siin on siuke katuseta terrass praegu,» ütleb ta, sest sellel toal pole enam lage ega katust. Vaid katusesarikad seisavad veel uhkelt püsti.

Selle kodu loomine oli Sepa sõnul üks pikk protsess. Oma praeguse naisega elasid nad peale kooli esialgu üürikorteris ja päris oma kodust mõeldes hakkas see Pae tänava maja neile kohe silma, kuigi see oli räämas ja aknad olid laudadega kinni löödud. «Vot siia saaks ühe korraliku asja teha,» oli Sepa sõnul tema naine suurelt unistanud.

Aastaid hiljem avastas Sepa perekond majast mööda sõites hoone seinal sildikese, et seal on korterid müüa, ning nad haarasid kohe võimalusest kinni. Nende omaks sai kokkuvõttes 170 ruutmeetrit elamispinda, sest lisaks viimasele korrusele õnnestus neil saada enda valdusesse ka osa pööningust.

Mikk Sepp oma Pae tänava korterit Katrin Lustile näitamas.
Mikk Sepp oma Pae tänava korterit Katrin Lustile näitamas. Foto: Kuvatõmmis Kuuuurijast

Mehe sõnul võttis ikka jupp aega, enne kui majast hakkas asja saama, ning just enne põlengut oli pere saanud korteri nii palju valmis, et võis rahul olla. Kuigi kohati tunduvad korteri toad üsnagi heas seisukorras isegi peale põlengut, ulatuvad Sepa sõnul veekahjustused maja esimesele korrusele välja.

See tähendab, et kõik seinad ja laed tuleb lahti võtta ja uuesti teha, sest vastasel juhul teeb niiskus oma töö ning majavammi tõttu muutuks maja kasutuskõlbmatuks.

Info tulekahjust jõudis meheni vanema poja kaudu, kes saatis talle pildi põlevast majast. Kustutustööd kestsid ligikaudu kaheksa tundi ja sellesse oli kaasatud kokku umbes sada päästeameti ja politsei töötajat. Katusest olid leegid väljas ja põleng oli lähiajaloo üks suurimaid. Kaks päeva hiljem süttis maja aga uuesti.

Sepa perekonna jaoks teeb olukorra raskeks see, et nende korter oli kindlustamata. Liising oli hiljuti lõppenud ja kohustuslikku kodukindlustust polnud ning alles ehitusjärgus korterile oli mehe sõnul keeruline kindlustust saada. Vaid kaks nädalat enne põlengut olid nad uurinud kindlustustest pakkumisi, kuid lepingut ei jõudnud sõlmida.

Kindlustamata kortereid on selles majas aga palju ning küsimus ongi, mis nendest nüüd saab. Kõik loodavad korteriühistu kindlustusele, mis ehk aitaks hüvitada suuremad kulutused. Majaelanike hirm on siiski suur, kuna arvatavasti võib kindlustus alt hüpata.

Kindlustuse kahjukäsitleja jõudis maja üle vaatama alles nädal peale põlengut, kuigi anuti ja paluti juba varem, sest majaelanikel oli seni keelatud iseseisvalt igasugune koristamine ja asjade liigutamine. Kõik pidi olema nii, nagu põlengust oli jäänud.

See tegi elanikele olukorra üsna keeruliseks, sest ajutisse elamiskohta ei tohtinud seega oma kodust kaasa võtta midagi, mida kannatas veel kasutada.

Sepa sõnul on aga kindlustusega üsna keeruline suhelda, sest telefonile väga ei vastata. Meilidele küll vastatakse, kuid alles nädal hiljem ning esitatud küsimused jäetakse ikkagi vastuseta.

Viimane korteriühistule saadetud kiri on kõige suurem muretekitaja, sest seal on kirjas, et kindlustusfirma juhatus pole otsustanud, kas ja kui palju nad selle majaga seotud kulusid üldse hüvitavad. Ehitusfirmad pakuvad, et sellise suure majakarbi taastamine võib kindlustusele maksma minna paar miljonit eurot. Siiski võib see summa olla veel suurem, sest seni pole kahjude ulatus teada.

Sepa sõnul oli kokkulepe, et kindlustus korraldab ka maja koristuse ja katuse lammutamise, kuid kuu aega peale põlengut pole nende töödega endiselt alustatud.

Huvitavaks teeb loo aga see, et kohe peale «Kuuuurija» kirja kindlustusfirmale ilmusid Pae tänava majja kauaoodatud töömehed. Samas vajab tähelepanu asjaolu, et enne seda, kui tegelikult ühtegi töölist maja juures kordagi käinud polnud, oli kindlustus väitnud elanikele, et tööd juba käivad. Samuti öeldi, et kuna mõned dokumendid on puudu, siis on neil õigus tööd peatada väidetava lepingurikkumise tõttu. Ometi peale meedia sekkumist olid kõik kohal nagu viis kopikat. Majaelanike jurist aga meestel töid teha ei lubanud, sest sõltumatu ekspertiis oli veel tegemata ning ka ehitusjärelvalve puudus.

Päästeameti sõnul võis tuli alguse saada üleköetud kaminast, mis asus ühes katusekorteris, kus puitkonstruktsioon oli küttekolde osadele liiga lähedal. See teave teeb aga elanikud veelgi ärevamaks, sest kui keegi nii-öelda süüdi lavastatakse, võib kindlustus raha tagasi nõuda ja kõik kulud jäävad selle isiku kanda, kelle tõttu tuli alguse sai. Kust võtab üks tavainimene miljoneid, et kõike seda korvata?

Ka alumise korruse äripinnad on kindlustatud majaga samas kindlustusettevõttes ning ka nemad on nüüdseks vastusteta, kuigi esialgu oli suhtlus üsnagi hea.

Kindlustusfirma Gjensidige põhjendab viivitust sellega, et kahjude hüvitamise hulk on lihtsalt nii suur. «Me räägime siin miljonitest, mitte sadadest tuhandetest,» ütles Gjensidige esindaja Denis Nikolajev.

Gjensidige esindaja.
Gjensidige esindaja. Foto: Kuvatõmmis Kuuuurijast
Märksõnad
Tagasi üles