:format(webp)/nginx/o/2022/05/16/14553831t1h9e34.jpg)
Ukrainal on sõjas Venemaa vastu uus kaitseliin. Ukrainlased on paigutanud mannekeenid Harkivist põhja pool asuvatesse piirkondadesse. Inimsuuruses nukud on kaitsevärvi riietuses ja neil on relv, mis on tegelikult imitatsioon.
Ukraina armee infoosakonna teatel on Vene väed Harkivi piirkonnas jätkanud taganemist Vene piiri ja Belgorodi suunas, kus asub Vene üks sõjaväebaase, teatab newsweek.com.
Ukraina mannekeenid on relvastatud võltspüsside ja teiste butafoorsete relvadega, jättes kaugelt vaadates mulje, et tegemist on Ukraina sõduritega.
Mannekeenid on Kirde-Ukrainas asuvast Harkivist põhja pool ja Venemaa piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel. Relvadega sihtivad mannekeenid aitavad Ukraina sõduritel viia omavalmistatud lõhkekehasid eesliinile.
/nginx/o/2022/05/16/14553828t1h6f18.jpg)
24. veebruaril Venemaa algatatud anastussõjas on Harkiv raskelt kannatada saanud. Vene rünnakus on hävinenud vähemalt pool linnast, kuid nüüdsetel andmetel on ukrainlased Vene väed sealt välja tõrjunud.
Ei ole täpselt teada, kust Ukraina üksused suure hulga mannekeene ja nende riietamiseks kasutatud rõivaid said. Võltspüssid on relvade koopiad, mis olid varasemast Ukraina armeel olemas.
Mannekeenide kasutamine sõja ajal peibutusena pole midagi uut. Serbia kasutas neid 1999. aastal Kosovo sõja ajal. Ameeriklasest sõjastrateegi Justin Crumpi sõnul on peibutusväed kõige tõhusamad helikopterite ja lennukite vastu.
«Mannekeenide sihtimine raiskab vastaspoole sõdurite energiat, aega ja laskemoona. Samas saab püssidega mannekeenide abil ka sõjaväeluuret lollitada,» nentis Crump.
Venemaa on selles sõjas kasutanud mannekeene ka Ukraina üksuste segadusse ajamiseks. Venelased väitsid, et Ukraina kasutas mannekeene näitamaks, et Butšas, Irpinis ja mujal oli palju Vene sõdurite poolt tapetuid, et lollitada rahvusvahelist üldsust. Ukraina ja välisvaatlejad lükkasid selle ümber.
Venemaa riigile kuuluv telekanal Rossija24, mida on näha nii Venemaal kui ka väljaspool, näitas eelmisel kuul videot nende sõnul Ukraina sõduritest, kes valmistasid ette mannekeeni Vene üksuse ninapidi vedamiseks.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/16/14553832t1h0891.jpg)
Venemaa lootis, et suudab iseseisva Ukraina vallutada paari nädalaga. Vene luure edastas enne sõja alustamist, et ukrainlased võtavad neid kahel käel vastu ja Ukraina armeel puudub nii väljaõpe kui relvastus. See kõik osutus valeks ja sõda kestab nüüdseks kolmandat kuud.
Ukraina teatel on Venemaa kaotanud sõjas vähemalt kolmandiku oma sõduritest, sõjamasinatest ja relvadest. Venelaste üks viimaseid suuremaid kaotusi oli 8. mail Ida-Ukrainas Severski Donetsi jõel, kus ukrainlased hävitasid 1000–1500 Vene sõdurit ja palju sõjatehnikat.
Ukrainlaste jaoks on olukord kõige raskem Aasovi mere äärses Mariupolis, kus on ukrainlaste käes ainult Azovstali terasetehase territoorium. Tehases on lisaks sõduritele ka umbes sada tsiviilisikut.
Ukrainlastel õnnestust humanitaarkoridoride puudumisest hoolimata suur osa Azovstalis lõksus olnud tsiviilelanikest päästa.