:format(webp)/nginx/o/2022/05/13/14548240t1hfa27.jpg)
Ukraina pealinnas Kiievis astus täna kohtu ette Vadim Šišimarin, esimene vene sõdur, kes anti Ukrainas kohtu alla ja keda süüdistatakse ukrainlasest tsiviilisiku mõrvamises.
FOTOD JA VIDEO ⟩ Esimene Vene sõdur astus sõjakuritegudes süüdistatuna Kiievis kohtu ette (2)
21-aastane Kantemirovskaja tankidiviisi komandör Šišimarin tabati aprillis ja on Ukrainas vahi all, teatab theguardian.com.
Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktova andmetel on venelased pannud Ukrainas toime üle 11 000 sõjakuriteo ja ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF teatel sai ainuüksi aprillis sõjas surma 100 Ukraina last.
Seersant Šišimarin võitles Kirde-Ukrainas Sumõ piirkonnas, kus ta 28. veebruaril ehk neli päeva pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse mõrvas Šupakihvka asulas julmalt tsiviilelaniku.
Teda süüdistatakse tsiviilisiku pihta tulistamises pärast seda, kui Vene sõjamasinate kolonn oli sattunud Ukraina vägede rünnaku alla. Seejärel sõitis ta autoga minema koos nelja teise sõduriga, üritades Ukraina võitlejate eest põgeneda.
Ukraina prokuröride sõnul lasi Šišimarin maha relvastamata mehe, kes sõitis jalgrattaga ja rääkis telefoniga. Vene sõdur sai ohvitseridelt käsu «tappa tsiviilisik, kes teatas neist Ukraina sõduritele». Šišimarin arvas, et jalgrattal mees oli see äraandja.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/13/14548238t1h3f97.jpg)
Vene sõdur lasi ukrainlase maha mehe majast kümmekonna meetri kaugusel, kasutades selleks Kalašnikovi automaati AK-47.
Juhtum jõudis sel nädalal Kiievi kriminaalkohtusse.
«Vene sõdur, kes lasi tsiviilisiku maha, on meie käes vahi all,» kinnitas Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova.
Ukraina prokuratuuri pressiesindaja ütles: «Ukraina salateenistuse agendid on kogunud piisavalt tõendeid tema kohta, et ta rikkus sõjaseaduseid ja -tavasid ning pani toime mõrva. Nende tegude eest ähvardab teda 10–15-aastane vanglakaristus või isegi eluaegne vangistus.»
Tõenäoliselt arutatakse Kiievi kohtus veel kahte asja, sealhulgas Vene sõduri Mihhail Romanovi poolt Ukrainas toime pandud vägistamist ja mõrva, kuid seda tehakse tagaselja, kuna venelast ei ole tabatud. Teda süüdistatakse Kiievi lähedal Brovarski oblastis asuvas külas märtsis majja sissemurdmises, mehe mõrvas ja seejärel tema naise korduvas vägistamises, «ähvardades teda ja tema alaealist last vägivalla ja relvadega».
Protsess on Kiievi järjekordne triumf ja järjekordne diplomaatiline samm, mis suurendab survet Ukrainas sõja algatanud Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Putinit on viimasel ajal vihastanud Soome ja Rootsi, mis plaanivad taotleda NATO liikmestaatust.
Moskva nimetas Soome NATO-teadet vaenulikuks ja ähvardas kättemaksuga, sealhulgas täpsustamata «sõjalis-tehniliste» meetmetega.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et soomlased võetakse soojalt vastu, ning lubas sujuvat ja kiiret ühinemisprotsessi.
Valge Maja pressisekretär Jen Psaki ütles, et USA toetaks Soome ja/või Rootsi NATO taotlust.
Suurbritannia välisminister Liz Truss soovitab Ukraina varustada NATO standardiga relvadega ja säilitada Venemaa-vastased sanktsioonid seni, kuni Vene väed on Ukrainast täielikult välja tõmbunud.
Truss ütles, et Vene president Putin alandab end maailmaareenil ning lääs peab aitama kaasa sellele, et Vene väed Ukrainas lüüa saaksid ja agressiooni lõpetaksid.
Kolmandat kuud kestvas sõjas on Venemaa kandnud raskeid kaotus nii tehnikas kui elavjõus. Venemaa ei saanud Ukraina pealinna Kiievit vallutatud ja on nüüd keskendunud Ida- ja Kirde-Ukrainale, kus asuvad venemeelsed separatistlikud alad, niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariik. Venemaa eesmärk on need endaga liita.
Ukraina võimude teatel peavad nad Venemaa esindajatega läbirääkimisi, et saada Mariupoli Azovstali tehasest kätte viimased tsiviilisikud ja Ukraina võitlejad, kellest osa on haavatud. Neil napib süüa, juua ja meditsiinitarbeid.