N, 26.05.2022

Ukraina hoiatab: Venemaa kogub läänes teavet, mida võidakse pärast sõja lõppu kasutada kohutavatel eesmärkidel

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Ukraina hoiatab: Venemaa kogub läänes teavet, mida võidakse pärast sõja lõppu kasutada kohutavatel eesmärkidel
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 4
Ukraina lapsed.
Ukraina lapsed. Foto: Ain Liiva

Ukraina saatkond Belgias hoiatab lapsevanemaid oma laste saatmise eest nn Ukraina koolidesse või lasteaedadesse, sest neid asutusi võib varjatult rahastada Venemaa, kes saab niimoodi ligipääsu laste isikuandmetele, kirjutab Iltalehti.

Ka Facebookis hoiatavad Ukraina diplomaadid, et Venemaa rahastab lasteaedu, koole ja keelekursusi, et koguda kooliõpilastelt luureandmeid propaganda ja spionaaži eesmärgil. See tähendab aga seda, et spioonidel on ideaalne võimalus luua omale usaldusväärne identiteet.

Ukraina saatkond märgib oma hoiatuses mai alguses Brüsselis avatud nn Ukraina Vesna kooli. Diplomaatide sõnul on tegemist pseudoõppeasutusega, mille asutas 15 aastat Prantsusmaal elanud venelanna Maria Smirnova, kes on varem Prantsusmaal kolm sarnast kooli avanud.

Kahtlusi äratab ka see, et koolil peaks olema veel teine asutaja, Ukraina päritolu, kuid siiani pole olnud võimalik temaga ühendust saada. 

Aprillis õnnestus saatkonnal Smirnovaga vestelda, kuid temalt küsimustele vastuseid ei saadud. Ei paotanud ta sõnagi kooli rahastamise, õppekava ega ka õpetajate tasustamise ja tausta kohta.

Smirnova ütleb, et kõik süüdistused on alusetud ning mingit infot kool Venemaale ei jaga. Enda sõnul on ta juba 15 aastat elanud Prantsusmaal ja peab end pigem prantslaseks.

Siiski on NATO küberkaitse ekspertide hinnangul Venemaal kombeks isikuandmeid koguda, eriti ukrainlaste omi. Juba enne agressiooni algust häkkis Venemaa erinevate Ukraina asutuste andmebaasidesse, näiteks autoregistrikeskuse ja siseministeeriumi personaliandmebaasi. Ka õngitseti andmeid riigi politsei, piirivalve ja rahvuskaardi sõdurite kohta.

Venemaa huvi eri riikidest isikuandmete kogumise vastu on pika traditsiooniga. Omal ajal imbus Nõukogude Liit Soome, sest Soome pass oli usaldusväärne ja sellega sai Euroopas ringi liikuda probleemideta.

Arvatakse, et Venemaa spioonid elavadki aastaid oma sihtriigis enne, kui seal aktiveeruvad ja toimetama hakkavad. Ehk siis kõigepealt sulanduvad nad massi ja alles siis hakkavad vägitegusid tegema.

Aprilli keskpaigaks oli Belgiast lahkunud 21 spionaažis kahtlustatavat venelast. Välisminister Sophie Wilmèsi sõnul rikkusid väljasaadetavad Viini rahvusvahelist diplomaatide õiguste ja kohustuste konventsiooni. Venemaa saatkond Belgias aga teatas, et väljasaatmised olid põhjendamatud ning need kahjustavad tõsiselt Belgia ja Venemaa suhteid.

Hoopis teine ​​asi on see, kui palju on diplomaatilised suhted üldse võimalikud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.

Euroopa on pärast Venemaa tungimist Ukrainasse välja saatnud vähemalt 400 spionaažis kahtlustatavat Vene diplomaati. Kreeka on teatanud 12 ja Itaalia 30 Vene diplomaadi väljasaatmisest. Sama rindega on liitunud ka Rootsi, Taani, Leedu, Läti, Eesti, Hispaania, Portugal, Sloveenia, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Märksõnad
Tagasi üles