:format(webp)/nginx/o/2022/05/11/14543812t1hbc15.jpg)
Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja see kestab juba kolmandat kuud. Siiski ei ole läinud nii, nagu Venemaa lootis, ja iseseisvat riiki ei õnnestunud paari nädalaga vallutada. Vene väed on kaotanud palju sõdureid ja sõjamasinaid, kaasa arvatud tehnika viimast sõna.
Ukraina armee on hävitanud üsna palju Vene tanke, ka kurikuulsaid T-90M-e.
Ukrainlaste teatel õnnestus neil esimene Venemaa viimase sõna tank T-90M hävitada 4. mail Harkivi oblastis. Selleks kasutati USA-s toodetud kaasaskantavat tankitõrjesüsteemi Javelin.
Ukraina armee teatas 10. mail, et veel üks T-90M jäi neile relvaabina antud tankitõrjerelva ette.
«Vene tankitööstuse uhkuse hävitas Rootsi tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav. Täname, Rootsi rahvas ja kuningas, abi eest,» kirjutas Ukraina armee Twitteris.
Ukrainlased viitasid Rootsi kuningale Karl X Gustavile, kelle järgi granaadiheitja on nime saanud.
The basic design of the 🇸🇪 Carl Gustav 🇺🇸 recoilless rifle hasn't changed that much in it's 70+ years in service. When it's right, it's right. pic.twitter.com/kAuhJT27o0
— MAGPUL (@Magpul) September 2, 2020
See hävitustöö leidis aset Ukraina suuruselt teisest linnast Harkivist ida pool asuvas Starõi Saltivis.
Lääne sõjaväeluure andmetel on Venemaal umbes sadakond T-90M tanki. See on väga väike arv võrreldes T-72 ja T-80 tankidega või siis T-90 tanki varasemate versioonidega. Nende tankide erinevaid versioone on ukrainlased hävitanud vähemalt mitusada.
Läänel puudub Venemaa poolt Ukrainasse viidud T-90M tankide täpne arv. Ukraina armee andmetel on Venemaa kasutanud nüüdses sõjas T-90M tanke umbes poolteist nädalat.
Tankil T-90M on Venemaal ka hüüdnimi prorõv ehk läbimurre.
Venemaa sõjatööstus tutvustas T-90M tanki prototüüpi 2016. aastal. Venemaa kaitsevägi sai esimesed T-90M tankid aprillis 2020. Võrreldes varasemate T-90 tankidega on M-variandi puhul tugevdatud soomuskaitset, on täpsem tulistamissüsteem ja 125-millimeetrise kahuri kõige uuem versioon.
Tegemist ei ole siiski imesõjamasinaga, vaid ka T-90M-i on võimalik tankitõrjerelvadega hävitada. Need tankid on lahingus edukad siis, kui neid toetatakse õhurünnakute ja jalaväega.
Ukraina teatel hävitasid nad 4. mail Harkivi oblastis Vene tanki T-90M Rootsi relvatööstuse eduloo, raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav abil.
Rootsis hakati Carl-Gustavit tootma 1946 ja seda on aastakümnete jooksul arendatud edasi. Kõige uuem mudel on aastast 2014. Mitmeotstarbelist tankitõrjerelva toodab Rootsi firma Saab Bofors Dynamics ning seda kasutab mitme riigi sõjavägi, kaasa arvatud USA, Saksamaa ja Iisraeli.
Rootsis on selle ametlik nimi Grg m/48 (granatgevär või granaadiheitja, mudel 48) ja seda saab kasutada lisaks militaarsõidukite hävitamisele veel mitmel viisil: lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase jalaväe ja kaitserajatiste hävitamiseks.
Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav kuninglik nimi on pärit seda valmistavalt tehaselt FFV Carl Gustav.
Relvatehas on Eskilstunas, mis varem kandis nime Carl Gustav, ja seda põhjusel, et 1654–1660 Rootsit valitsenud kuningas Karl X Gustav andis sellele linnaõigused.
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660. Ta sai kuningaks pärast kuninganna Kristiina (1626–1689) loobumist troonist aastal 1654.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/11/14543747t1hd732.jpg)
Ta oli Saksa-Rooma Pfalzi-Zweibrückenide dünastiast Pfalzi vürst, kes kuningana võttis nimeks Karl X Gustav.
Rootsi kuningas Karl X Gustav oli sunnitud sõdima nii Rzeczpospolita kui Taaniga. Taanlased tahtsid tagasi vallutada Brömsebro rahuga kaotatud Skåne, Hallandi, Blekinge ja Jämtlandi maakondi ning Saaremaad.
Karl X Gustav pidi sõdima ka Poola kuningatega, kes Vasade suguvõsa liikmetena ja Zygmunt I (1467–1548) järglastena pidasid end juriidiliselt Rootsi kuningateks ja tahtsid saada Rootsi troonile.
Energilise kuninga varajane surm 1660. aastal peatas igasuguse arengu kümmekonnaks aastaks nii riigis, kirikuelus kui sõjajõududes, sest tema alaealise poja Karl XI eestkostjad ei näidanud riigi valitsemise alal üles erilist aktiivsust ning riigi sissetulekud vähenesid aja jooksul märkimisväärselt.
Granaadiheitja Carl-Gustav (kannab ka tähistust M2CG) viimast mudelit M4 hakati tootma 2014 ning see koosneb titaanist osadest ja sellel on süsinikkiust kate.
M4 granaadiheitja kaalub alla seitsme kilogrammi ning selle pikkus jääb alla 1000 millimeetri, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.