:format(webp)/nginx/o/2022/05/10/14542565t1h8ce9.jpg)
Alates Venemaa käivitatud sõja algusest Ukrainas 24. veebruaril on maailmameedias aina enam kirjutatud Vene presidendi Vladimir Putini tervisest, kaasa arvatud sellest, et ta põeb vähki ja saab ravi, kuid ka ta väidetavast Parkinsoni tõvest, mis on muutnud ta ebastabiilseks.
69-aastane Putin on olnud võimul 20 aastat ning möödunud aastal allkirjastas ta seaduse, mis võimaldab tal kandideerida veel kaheks kuueaastaseks ametiajaks aastatel 2024 ja 2030.
Kremli boss on muutnud oma riigi seadusi nii, et ta võiks olla võimul vähemalt 2036. aastani, ja peetakse ebatõenäoliseks, et ta väidetavate terviseprobleemide tõttu tagasi astub.
Tema juhtimise ajal on Venemaal opositsiooniliikumine ja vaba ajakirjandus peaaegu hävitatud ning astutud samme totalitarismi suunas.
Briti Oxfordi ülikooli Venemaa sisepoliitika ekspert Sarah Whitmore selgitas, mis juhtub, kui Vene president Putin peaks lähiajal ootamatult surema.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/10/14542560t1h7a61.jpg)
Putini surma korral läheb võim automaatselt peaministrile Mihhail Mišuštinile. Kolme kuu jooksul pärast Putini surma tuleb korraldada presidendivalimised.
Putin ei ole avalikult öelnud, kes võiks tema järel Venemaa presidendiks saada, kuid arvatavalt on ta seda teinud salaja. Tegemist on arvatavalt tema poliitilise liini jätkajaga.
Lääne asjatundjate hinnangul on üks võimalikke kandidaate Putinile väga lojaalne kaitseminister Sergei Šoigu. Ta on viimastel aastatel olnud Vene presidendi üks lemmikuid ja ta populaarsus kasvas rahva silmis pärast Vene vägede tungimist Ukrainasse.
«Kui Putin peaks ootamatult surema, siis tuleks sellest avalikkusele teada anda ja öelda, kellest saab ajutine võimu ülevõtja. Venemaa põhiseaduse järgi läheb presidendi surma korral võim automaatselt peaministrile ja siis kolme kuu jooksul tuleb korraldada uued presidendivalimised,» selgitas Whitmore.
On väga tõenäoline, et Putini režiimi esindajad valiksid neile sobiva ja usaldusväärse inimese Venemaa uueks presidendiks.
«Keegi, keda tunneme, näiteks Šoigu, keda on reklaamitud kui potentsiaalset järglast ning kes on võrdlemisi populaarne. Samas võib Šoigu olla karmima käega kui Putin. Osa venelaste arvates on Putin ukrainlastega liiga leebe olnud,» selgitas inglannast ekspert.
Kreml ei ole ühtegi Putinit puudutavat spekulatsiooni ametlikult kommenteerinud ja pole tõenäoline, et nad seda ka teevad.
«Olen skeptiline, sest kui Putinil oleks tõsiseid terviseprobleeme, ei saaks me seda kohe teada. Kui ta saab ravi, võib ta veel elada ja töötada aastaid. See ei ole Venemaal esimene kord, kui riigijuhi tervisliku seisundi kohta infot ei jagata,» nentis Oxfordi ülikooli esindaja.
Nõukogude Liidu endisel juhil Leonid Brežnevil (1906–1982) oli ta võimuajal mitu haigust. Avalikkuse eest üritati ta terviseprobleeme varjata.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/10/14542576t1h6e0b.jpg)
Nii Nõukogude Liidus kui läänes arvati, et tal oli leukeemia ja podagra, samuti mälukaotus ja kõnehäired. Ta nägi lõpuks välja nagu muumia.
Tal oli tõenäoliselt 1975. aastal insult ja ta tegelikult taandus riigi juhtimisest, olles vaid riigi reklaamnägu kuni oma surmani 1982. NSVL-i valitsesid siis ta siseringi kuulunud inimesed.
Konstantin Tšernenko valitses ka Nõukogude Liitu 1984. aastast kuni surmani 1985. aastal.
Whitmore selgitas, et ka Tšernenko oli nii haige, et pärast valituks osutumist pidas ta kõne haiglapalatist, mille tema lähimad liitlased olid tema kabineti moodi sisustanud.
USA väljaande New York Times tolleaegses artiklis spekuleeriti, et Tšernenko pidas telekõne nagu oma tööruumist, kuid midagi oli seal valesti.
Whitmore lisas, et tegelikult ei ole Vene Föderatsiooni ajal juhtide kohta info jagamine või nende teatud viisil avalikkuses näitamine muutunud.
«Putinile pääsevad lähedale vaid valitud isikud, kelle tausta ja suhtumist on kontrollitud. Koroonapandeemia piiras veelgi temale lähedale pääsemist, mille tõttu saab ta kohta edastada valeinfot ja lavastada olukordi,» selgitas britist Venemaa ekspert.
Lääne meedias liiguvad juba kuid väited Putini väidetavast vähioperatsioonist ning ka sellest, et ta võib selle tõttu mingiks ajaks avalikkusest kaduda.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/10/14542564t1h8a73.jpg)
Kinnitamata andmetel on Putin andnud käsu, et kui temaga midagi juhtub, siis avalikult on Venemaa juht peaminister Mihhail Mišustin, kuid riiki juhib tegelikult kulisside tagant Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev.
Putin ja Patrušev on vanad sõbrad ja Nõukogude Liidu ajal töötasid nad KGB-s ehk NSVL-i riiklikus julgeolekukomitees.
Kinnitamata andmetel oli Patrušev see, kes õhutas Putinit Ukrainas sõda alustama, kuna tema arvates on ukrainlastest natsid ohuks Venemaale.
Vene Telegrami kanalil väideti, et Putinile taheti teha operatsioon aprillis, kuid see lükati edasi, kuna Vene vägedel tekkis Ukrainas raskusi. Siis oli 9. mai, mil ta pidas Moskvas võidupüha kõne. Praegustel kinnitamata andmetel tehakse Putinile operatsioon juuni alguses, väites samas, et ta on mõnda aega puhkusel.
Väidetavalt üritatakse Putinil eksperimentaalselt ravida ka Parkinsoni tõbe, mis on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis kahjustab liigutus- ja kõnevõimet.
Parkinsoni tõve iseloomulikud tunnused on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine ehk bradükineesia ja raskeimatel juhtudel liigutamisvõime kaotus ehk akineesia. Teisesed sümptomid võivad hõlmata kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme.
Parkinsoni tõbi on krooniline ja progresseeruv.
Lääne meedia arvates on Putin aina enam oma käitumiselt hakanud sarnanema Nõukogude Liidu kunagise diktaatori Jossif Stalininga (1878–1953), kes oma elu lõpus muutus paranoiliseks kõige suhtes.