T, 27.09.2022

GALERII ⟩ Marju Kuut saadeti viimsele teekonnale

Marju Kuut saadeti viimsele teekonnale
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Pärnamäe leinamajast saadeti 5. mail viimsele teele armastatud muusik ja diskor Marju Marynel Kuut, kes lahkus meie seast 76-aastasena 10. aprillil.

Ärasaatmisele järgneb kiriklik matusetalitus pereringis ning seejärel sängitatakse Marju Kuut perekonna hauaplatsile Saaremaal.

Ei unistanudki lauljaks saamisest

Marju Marynel Kuut sündis 1946. aasta 12. veebruaril kaubandustöötaja peres. Teda kasvatasid ema ja tädi, oma isa kohtas Marju aga juhuslikult, tundes kohe ära, et tegemist on tema isaga. Väike Marju ei unistanud sugugi lauljaks saamisest, sest laulmine hinnati tal koolis vaid ühe või kahe vääriliseks. Ometi läks teisiti!

Marju lauljatee sai alguse 1963. aastal Tallina 4. keskkooli džässifestivalilt, kus ta esines koos Rein Sammeti ansambliga. Pärast seda kutsus Ants Meristo ta solistiks oma ansamblisse Inturisti restoranis.

Nõukogude Liidu parim noor džässlaulja

1965. aastal toimunud Tallinna džässifestivalil oli Marju juba oodatud esineja. Seal sattus ta musitseerima Leningradi pianisti Juri Vihhareviga, kes noore lauljatari Venemaale esinema kutsus. Viimane aitas ilmselt kaasa sellele, et 1965. aastal mainiti Marju ajakirjas Down Beat ära kui Nõukogude Liidu parim noor džässlaulja. Marju edu kinnitas ka peaauhind 1966. aasta Kaunase džässifestivalil, samuti hääletati ta aastatel 1974-78 üleliidulistel küsitlustel alati esikolmikusse.

Marju Kuut 1971. aastal «Tippmeloodial»
Marju Kuut 1971. aastal «Tippmeloodial» Foto: Valdur Vahi

Marju esimeseks tõeliseks koostööpartneriks sai klarnetist ja Eesti Raadio Kergemuusika orkestri looja Aleksander Rjabov, kellele meeldis Marju hääle omapära, dšässitunnetus ja väljendusoskus. Ta seadis Marjule laulud Julie Londoni albumist «Calendar Girl», millest sündis imeline album «Aastaajad» (1970).

Marju andeid nägid pea kõik tollased heliloojad

Eesti heliloojatest nägid Marju andeid esimesena Uno Naissoo, kes kirjutas 70ndate alguses Heldur Karmo tekstidele laulud «Kui tahad olla hea», «Iial ei muutu võõraiks me» ja «Taevas polnud kuud». Naissoole järgnes Arne Oit, kes kirjutas Marjule laulu «Kaks kuukiirt mu toas». Sellest ajast peale ei pidanud Marju enam kodumaise repertuaari pärast muretsema, sest oma loomingut pakkusid talle pea kõik tollased heliloojad.

Marju algatusel loodi ansambel MERL, millesse kuulusid lisaks Marju Kuudile (M) Elle Kalmo (E), Reet Linna (R) ja Lagle Alpius (L). Tegemist oli ühe kuumima koosseisuga 70ndatel, kus sex power väljendus igas laulus, liigutuses ja riietuses.

Marju oli mitmekülgne lauljatar, kellele sobisid lisaks džässile nii estraadilaulud, popmuusika, biit ja rokk, viimasel ajal ka funk. Talle meeldis katsetada ja kui miski talle ei sobinud, ei piinanud ta sellega kaua ei ennast ega teisi.

Elutööpreemia ja Valgetähe V klassi teenetemärk

2006. aastal pälvis ta Eesti muusikaauhindade galal elutööpreemia panuse eest Eesti muusikasse, mis oli esimene suurem tunnustus 44 aastat südame ja suure armastusega tehtud töö eest. 2021. aastal tunnustas vabariigi president Marju Kuuti Valgetähe V klassi teenetemärgiga, kuid kohmaka põhjenduse tõttu keeldus muusik seda vastu võtmast.

Marju Kuut 2006. aastal. FOTO:
Marju Kuut 2006. aastal. FOTO: Foto: Marina Pushkar

Olles lisaks Eestile elanud nii USAs kui Rootsis, leidis Marju, et väike Eesti ei ole suutnud talle majanduslikku stabiilsust pakkuda ning 2011. aastal kolis ta taas Rootsi, kus elas oma elupäevade lõpuni.

Märksõnad
Tagasi üles