:format(webp)/nginx/o/2022/05/04/14526478t1h2b86.jpg)
ÜRO ja Ukraina ametnikud teatasid 3. mail, et lisaks naistele on Vene sõdurite seksuaalvägivalla ja vägistamise ohvrid Ukraina sõjas väidetavalt ka mehed ja poisid.
ÜRO: Vene sõdurid on Ukrainas väidetavalt vägistanud ka mehi ja poisse
Sellest rääkis pressikonverentsil Ukraina pealinnas Kiievis Pramila Patten, kes on sõja seksuaalvägivalla teemal ÜRO eriesindaja, kirjutab theguardian.com.
«Olen saanud teateid, mida pole veel kontrollitud, meeste ja poiste vastu suunatud seksuaalse vägivalla juhtumite kohta Ukrainas,» ütles Patten.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/04/14526473t1h614b.jpg)
Patten lisas, et vägistamisohvritest meestel võib kuriteost teatamine olla eriti keeruline.
«Naistel ja tüdrukutel on raske vägistamisest teada anda muu hulgas häbimärgistamise tõttu, kuid meestel ja poistel on sageli veelgi raskem teatada, kuna see võib kahandada nende väärikust ja au. Peame looma kõikidele ohvritele turvalise ruumi seksuaalvägivalla juhtumitest teatamiseks,» teatas ÜRO eriesindaja.
Tema sõnul on kümned seni uurimise all olevad seksuaalse vägivalla juhtumid «ainult jäämäe tipp».
Patten kutsus Ukraina sõjas vägistamise ohvriks langenuid endast teada andma, et rahvusvaheline üldsus leiaks kurjategijad ja saaks nad vastutusele võtta.
Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova ütles 3. mai pressikonverentsil Kiievis, et tema büroo on kogunud teateid Vene vägede poolt Ukrainas toime pandud seksuaalkuritegude kohta, mis puudutavad igas vanuses mehi ja naisi, alates lastest kuni eakateni.
Venediktova lisas, et Vene väed kasutasid vägistamist relvana ja Kiievi eeslinnadest Irpinist ja Butšast, kus venelased vägistasid ja tapsid palju inimesi, on saanud Vene sõjakuritegude sünonüüm.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/04/14526475t1h745c.jpg)
Venediktova jätkas, et Ukrainas on sõjaaegsest seksuaalvägivallast olnud vähe juttu. Seda põhjusel, et osa ohvreid on Ukrainast lahkunud ja kes on jäänud, kardavad nendega juhtunust rääkida.
Ukraina prokuröride ja uurijate meeskonnad on kogunud tõendeid ulatusliku seksuaalvägivalla kohta alates sellest, kui Venemaa väed veidi enam kui kuu tagasi Kiievi juurest taandusid.
Grupilised vägistamised, rünnakud relva ähvardusel ja laste silme all toime pandud vägistamised on sünged juhtumid, millest nad on ohvritelt ja nende perekondadelt teada saanud.
Ukraina inimõiguste volinik Ljudmõla Denissova on ametlikult dokumenteerinud 25 naise juhtumid, kus neid hoiti keldris ja vägistati süstemaatiliselt Irpini naabruses Butšas.
Massihaudadesse maetud naistele surmajärgseid uuringuid tegevate kohtuarstide teatel on leitud tõendeid selle kohta, et Vene sõdurid vägistasid suurt osa neist enne tapmist.
Kuigi lahingud Kiievi ümbruses on ammu lõppenud, on Vene sõdurite käes endiselt suur hulk territooriume Ukraina lõuna- ja idaosas. Ka seal on olnud vägistamisjuhtumeid. Seetõttu üritavad aktivistid kohalikke haiglaid varustada rasestumisvastaste ja abordivahenditega.
Patten hoiatas, et maailm oli liiga kaua lubanud kasutada seksuaalvägivalda odava, vaikse ja tõhusa relvana tervete Ukraina kogukondade vastu.
«Vägistamine on relvana väga tõhus, sest see ei puuduta ainult ohvrit, see mõjutab terveid perekondi, kogukondi. See on bioloogiline sõda. See on psühholoogiline sõda,» nentis ÜRO eriesindaja.
Ta lisas, et ÜRO teeb Ukraina ametivõimudega koostööd, et abistada seksuaalvägivalla ohvreid, kuid uurib ka kuritegusid, et valmistada ette juhtumeid kriminaalmenetluseks.
Ukraina uurijad on juba tuvastanud Vene sõdurid, kes nende arvates vastutavad sõjakuritegude, sealhulgas seksuaalse vägivalla eest. Ühe vägistamises süüdistatava mehe kohta on välja antud vahistamiskäsk.
Ukrainas viivad uuringuid läbi ka Prantsusmaa ja Hollandi kohtuekspertiisi eksperdid. Samuti on Suurbritannia lubanud saata sinna uurijaid, kes aitaksid koguda tõendeid seksuaalse vägivalla ja teiste sõjakuritegude kohta.
Samas paljud kahtlevad, kas juba taandunud Vene sõdureid ähvardab kohtu alla andmine, kuna nad on Venemaa valitsuse kaitse all, mis andis korralduse sissetungiks ja eitab sõjakuritegude toimepanemist.
Venemaa algatatud Ukraina anastussõda on nüüdseks kestnud üle kahe kuu. Ukrainlased kaitsevad oma kodumaad, saades läänest humanitaar- ja relvaabi.
ÜRO andmetel on Ukrainast sõja eest teistesse riikidesse põgenenud rohkem kui kuus miljonit inimest, umbes sama palju on Ukraina sisepõgenikke.
Ukrainlaste jaoks on kõige raskem olukord Aasovi mere äärses sadamalinnas Mariupolis, kus veel sadu tsiviilelanikke varjab end Azovstali terasetehases. Ukraina armeejuhtide teatel ei võimalda Vene võimud linnas humanitaarkoridore, kuid neil õnnestus 2. mail sadakond inimest sealt päästa.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 04/05/22. pic.twitter.com/Nbc9sGf4FA
— Ukraine War Map (@War_Mapper) May 4, 2022