Kõigepealt kutsus ta üles hoiduma konfliktide võrdlemisest, mis on täielik jama: mida siin võrrelda. Sõja lõpuga jätkus Eestis 1944 alanud Nõukogude okupatsioon ja kogu lugu.
«9. mail tähistavad miljonid inimesed kannatuse ja kibeduse lõppu – sõja lõppu. 9. mail mälestame kõiki langenuid, mälestame kangelasi, kes kaitsesid ja vabastasid ning tegid kõik, et lõpetada sõjakoledused.»
Laulev Kõlvart võiks teada, et selle viisijupi sõnad on lihtsalt valed: Nõukogude «kangelased» ei kaitsnud Eestis kedagi, ei vabastanud kedagi, vaid taasorjastasid ning sõjakoledusi nad samuti ei lõpetanud. Eesti rahva jaoks koledused alles algasid.
Kõlvart puges teadlikult selle valija ees, kes kiidab heaks Venemaa agressiooni Ukrainas, aga mitte ainult seal, vaid kõik Venemaa agressioonid läbi ajaloo. Tallinna linnapea lihtsalt ei tohiks endale sihukest asja lubada.
Ühiskondlik kraavikaevaja
Eestlastele esinedes on laulev Mihhail palju vaoshoitum ja meloodilisem, paraku aga on Eesti piisavalt väike selleks, et kahe erineva viisiubina ettekandmine tuleb välja umbes kahe minutiga. Eesti kodanikud on õigustatult vihased. Aga laulev Mihhail ei meeldi ka käremeelsematele venelastele: reetur raisk, müüs kolme euro eest Nõukogude kangelaste au maha, ei tähista väärikalt võitu igasuguste alamrasside ja -rahvaste üle!
Praegu on vaja okupatsiooni ja 9. mai suhtes võtta ühene seisukoht. Ja see seisukoht peab toetuma Eesti riiklusele. Meeldigu see või mitte.
Ja siin jõuame peamiseni: soovides meeldida nii ühele kui teisele poolele, käristab linnapea praegusel niigi keerulisel ajal Eestis lihtsalt ühiskondliku lõhe jõuliselt laiemaks, mis on tõele au andes juba niigi väga suur. Isegi kui Kõlvart mõtles tõsiselt, et kutsub üles sihukesele vaiksele päevale, kukkus tal see erakordselt sitasti välja.
Antud olukord nõuaks tegelikult Keskerakonna vabandust. Aga Keskerakonna esikuna töötav Jüri Ratas veereb vaikselt vurinaga nagu vokk nurgas, nagu ikka, ning tema suust ei kosta ühtki sõna.
Ometi peaks mõistma: praegu on vaja okupatsiooni ja 9. mai suhtes võtta ühene seisukoht. Ja see seisukoht peab toetuma Eesti riiklusele. Meeldigu see või mitte.
Nii et, Jürka, kutsu laulev Mihhail enda juurde korraks kohvile.
Jah, ma tean, et seda ei juhtu, aga unistada võib ikka. Eestis küll mingeid 9. mai pahandusi ei tahaks.